“Idee oli viia taltsas isahunt metsa, et siis temaga teisi jahimeeste juurde meelitada. Kohapeal selgus, et teda vaja ei olnudki, aga enne linna tagasisõitu kaalusin ja mõõtsin mahalastud hunte. Istusime tagasiteel paari inimese ja selle hundiga kitsas pakiautos, kui ta mind ründas. Muidu võtnuks hammastega kaelast või käest, aga õnneks jõudsin seljakoti enda ja hundi vahele tõmmata. Koti rihma võttis hammastega nagu kirvega pooleks. Mõõtmistega oli mulle külge jäänud indleva emahundi lõhn ja eks ta pidas seetõttu mind isaseks konkurendiks,” meenutab Kaal.

Kaal mäletab hästi iga juhtumit, kui inimene on Tallinna loomaaias mõnele suuremale metsloomale pidanud oma käe loovutama. “Neljakümne kolme aasta jooksul on käe kaotanud 11 külastajat ja kaks meie oma töötajat, kes rikkusid tööohutuseeskirju,” märgib ta.

Tallinna loomaaia eeskirjad näevad ette, et toit pannakse puuri valmis ja siis lastakse loomad sisse. “Olen tavaliselt toonud näite, kus üks esimest päeva tööl olnud talitaja istus aiale lõunapausi tegema ja sebra hammustas tema tagumikust paraja tüki välja,” viitab Kaal.

Tallinna loomaaias langes inimese käsi viimati kiskja saagiks kaheksa aastat tagasi, kui purjus 31aastane Janek ühel juuliööl jääkaru Franzile läbi puurivarbade küpsist pakkus.