Pakosta sõnul oleks julgelt üle 200 miljoni krooni maksev projekt linnale igati kasulik. “Maailmas tegutsevad sellised akvaariumid sageli eraõiguslikena ning soodsaid hoonestusõiguse ja teedeehituse tingimusi pakkudes võiks era- ja avaliku sektori koostöö kogu Eestile huvitava veeloomaaia juurde anda,” ütles Pakosta.
Eilsel nõupidamisel otsustati koostada investoritele pakkumisdokumendid, et proovida meelitada Tallinnasse kogu regioonile atraktiivset turismi- ja loodushariduse projekti. “Kuu ajaga peab huvilistele valmima meiepoolne pakkumine, millest selgub, millist akvaariumi näha sooviksime ja kui palju oleksime valmis ise projekti investeerima. Innuka ja läbimõeldud kutsumise korral säästame maksumaksja raha ja saame keskkonnahariduse seisukohalt olulise vaatamisväärsuse niigi populaarsele loomaiale juurde,” sõnas Pakosta.
Tallinna Loomaia direktor Mati Kaal peab parimaks eeskujuks USA-s asuva Omaha Loomaaia akvaariumit, mis ehitati aastatel 1993-1995 ning koosneb kesksest klaasseintega hiidbasseinist ja sellele lisanduvatest väiksematest. Sealne akvaarium on ka tehniliselt oluliselt kaasaegsem kui samalaadsed rajatised Läänemere regioonis.
Akvaarium suurendaks terve piirkonna populaarsust ja kujuneks tulutoovaks ka turismimajanduse vaatekohast. Kõrgel tehnilisel tasemel rajatud ja kõiki objekti võimalusi maksimaalselt kasutades ekspluateeritav Tallinna Loomaaia akvaarium oleks kaasaegseim ja atraktiivseim omataoliste hulgas kogu Läänemere regioonis.
