Tallinna linnavolikogu võttis vastu teise lisaeelarve, kust üks miljon eurot läheb osaluseks Ühistupangas

 (8)
Roul Tutt, Tallinna Ühistupank
Roul Tutt, Tallinna ÜhistupankFoto: Andres Putting

Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil võeti vastu 2016. aasta teine lisaeelarve. Lisaeelarve vastuvõtmisel suureneb linna eelarve sissetulekute ja väljaminekute maht 1 193 597 euro võrra, muuhulgas suurendab Tallinna linn lisaeelarvega 1 000 000 euro suuruse osamaksega osalust Eesti Ühistupangas.

Lisaeelarve vastuvõtmisel suureneb linna eelarve sissetulekute ja väljaminekute maht 1 193 597 euro võrra, mille tulemusena kujuneb Tallinna linna 2016. aasta eelarves planeeritud sissetulekute ja kavandatud väljaminekute täpsustatud mahuks 597 044 192 eurot. Muuhulgas suurendab Tallinna linn lisaeelarvega 1 000 000 euro suuruse osamaksega osalust Eesti Ühistupangas.

"Esiteks pean ümber lükkama linnavolikogu opositsiooni valeväited sellest, kuidas tegevusloata pank jagab linnaametnikele eluasemelaenusid. On ilmselge, et tegevusloa saamiseni pank teenuseid ei paku ning laenutoodete sihtrühmaks saavad eelkõige noored pered ning linnale vajalikud töötajad – olgu need siis näiteks õpetajad või bussijuhid. Rõhutan, et Ühistupank kavatseb sellega pangandusturul täita segmendi, mille järele on reaalne vajadus," rõhutas linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas.

Aas põhjendas täiendava sissemakse vajalikkust sellega, et Tallinna linnal ja Ühistupangal on võimalik abikäsi ulatada ning aidata soovijatel oma kodu soetada. Aas lisas, et Ühistupanga liikmena saab omavalitsus suunata panka kogukonnale vajalike teenuste pakkumisele. "Ühistulisel põhimõttel tegutseva panga võinuks juba ammu luua ka riik, et mitte lasta välismaistele omanikele kuuluvate pankade kasumitel riigist välja voolata. Tuletan meelde, et ka Regioonide Komitee juhib tähelepanu sellele, et omavalitsustele tuleb anda suurem mõjuvõim kohaliku tasandi huve teenivate finantslahenduse valimisel. Pideva kriitika asemel võiksid opositsioonipoliitikud ka ise panga liikmeks astuda, et näha, mida kasulikku ja vajalikku pank oma liikmetele tuua saab," selgitas Aas.

Seotud lood:

Lisaks Ühistupanka panustamisele on linna poolt antava sihtfinantseeringu osas kõige suuremaks ettevõtmiseks trammiteede ehitamine lennujaamani ning rekonstrueerimine Kopli suunal, mistõttu suurendatakse ehitus ja rekonstrueerimiskulusid lisaeelarvega 4,6 miljoni euro võrra.

Lisaeelarvega eraldatakse täiendavalt ka 100 000 eurot Tallinna Kultuurikatlale D-korpuse rekonstrueerimistööde ettevalmistustöödeks. Samuti toetab linn 20 000 euro ulatuses ka Mustamäe Kiriku Sihtasutust kiriku ehituse ettevalmistustöödes.

Teede ja tänavate valdkonnas nähakse teerajatiste korrashoiuks täiendavalt ette miljon eurot, mille arvelt teostatakse täiendavaid remonttöid mitmetel suurtel tänavatel ja ristmikel. "Arvestades tegelikku nõudlust, suurendatakse 150 000 euro võrra toetust korteriühistutele õuealade heakorrastamiseks. Lisaks määratakse supergraafiliste seinapiltide teostamiseks korterelamutele 40 000 eurodele," tõi Aas välja.

Sotsiaalhoolekande valdkonnas suurendatakse puuetega inimeste transporditeenuste kulusid 95 000 euro võrra, et tagada teenuse osutamine ka aasta jooksul lisandunud uutele klientidele. Linnatranspordi valdkonnas nähakse tallinlastele 2016. aasta lõpuni linna piires tasuta sõidu võimaldamiseks Elroni rongides täiendavalt ette 163 000 eurot.

Lisaeelarve vastuvõtmise poolt hääletas 43 linnavolikogu liiget, vastu oli 19 volinikku.