Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil toetada viie pealinna gümnaasiumi taotlust valida õppekeeleks vene keel ning esitas vastavasisulise otsuse eelnõu Tallinna linnavolikogule.

Lähtudes põhikooli ja gümnaasiumi seaduse §21-st võtsid Tallinna Tõnismäe reaalkooli, Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi, Haabersti vene gümnaasiumi, Linnamäe vene lütseumi ja Tallinna Mustjõe gümnaasiumide hoolekogud vastu otsuse taotleda luba kasutada põhilise õppekeelena vene keelt.

Linnavalitsuse teatel on taotlused motiveeritud murest olukorra üle, mis tekkis venekeelse gümnaasiumi üleminekul eestikeelsele õppele. Spetsiaalsete õpikute ja adekvaatsete metoodikate puudumine mitte-emakeelseks aineõppeks, samuti õpetajate puudumine, kes valdaksid eesti keelt vajalikul tasemel, on viinud selleni, et tundides õpilased ei omanda aine põhisisu ja parimal juhul õpitakse pähe vaid terminid. Tulemuseks on puudulikud ainealased teadmised ja ka eesti keele ebapiisav valdamine.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles, et taotluste toetamine linnavalitsuse poolt, millele on olemas õiguslik alus vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi seadusele, on igati loomulik. „Samuti on oluline arvestada hariduslikke aspekte, mis on saanud ilmselgeks. Tuleb kasutada meetodeid, mis parandavad hariduse kvaliteeti ja mis ei viiks teadmiste taseme langusele ja õppeprotsessi profanatsioonile,“ sõnas Kõlvart.

„Kahetsusväärne on seegi, et eesti keele õppe metoodikate väljatöötamise ja täiustamise asemel algklassides rakendati hoopiski gümnaasiumides ettevalmistuseta üleminekut proportsioonides 60:40, mis pole akadeemiliselt põhjendatud. Praktiliselt samadele järeldustele jõudis ka käesoleva aasta aprillis haridus- ja teadusministeeriumi juures tegutsenud töögrupp.“

Haabersti Vene Gümnaasiumi hoolekogu liikme Jelena Koržestkaja sõnul paneb lapsevanemaid liikuma soov kasvatada lastest tõelised, oma maad armastavad kodanikud, kes mõistavad, et nende arvamus on riigile oluline.

„Vene keele valik õppekeeleks on ajendatud soovist anda lastele hea haridus ja sügavad ainealased teadmised emakeeles. Ei soovita loobuda ka osalisest eestikeelsest aineõppest, kõnelemata eesti keele kui aine õppimisest, mille jaoks ollakse valmis ka suurendama õppeaega,“ selgitas Koržestkaja.