Tallinna linnavalitsus nagu Vene riik
Tema sõnul on avatud ja suletud mudelid puhtal kujul olemas naaberriikides — Rootsi on ehe näide avatud ja Venemaa suletud suhtlusmudelist.
“Mõlemaid pooli rahuldavat lahendust praeguse olukorras ei ole. Selleks peab linnavalitsus muutuma ise avatumaks või infomaastik suletumaks,” nentis Vaarik.
Postimehe peatoimetaja Tarmu Tammerk kirjutas teisipäeval Postimehes ilmunud arvamusloos, et Raepressi ja teiste munitsipaalsete infoteenistuste ajakirjanduse matkimine tuleb peatada, muidu hägustab nende propagandavõrgustik ajakirjanduse ja propaganda piirid Eestis ohtlikult.
Tammerk märkis, et ajakirjanduse imiteerimine maksumaksja kulul on levinud ka mujal peale pealinna ning patust pole puhas ilmselt ükski suurem erakond, kaasa arvatud Res Publica, mille esimees Juhan Parts on samuti Raepressi kritiseerinud.
“Kui nii jätkub, saab ajakirjanduse mängimine varsti igas linnas ja vallas justkui auasjaks,” märkis Tammerk.
Tema sõnul tuleb teha vaid veel üks samm ja Eestis on taastatud riiklik ajakirjandus.
“Ainus küsimus on, kas valitsuse tõde, riigikogu tõde ja presidendi tõde ühtede kaante vahele mahuvad, või tekib meil koguni pluralistlik riiklik ajakirjandussüsteem. Demokraatlikes riikides sellist nähtust nagu võimuorganite ajakirjandus ei teata ega tunnustata. Küll on see omane näiteks Venemaale, kus omakorda on praktiliselt tundmatu mõiste “ajakirjandusvabadus”,” kirjutas Tammerk.
Tallinna avalike suhete direktori Allan Alaküla sõnul näitas mullu läbi viidud Tallinna kajastavate meediavahendite uuring, et Tallinna ajalehtede Pealinn/Stolitsa ja linnaosade lehtede usaldusväärsus ületas kõiki teisi Tallinnas toimuvat kajastavaid trükiväljaandeid.
“Päevalehtede Tallinna-lisad võisid olla sellest küll solvunud, kuid arvestades orientiirina näiteks kahtede viimaste valimiste tulemusi Tallinnas ning avaliku arvamuse uuringuid, väidan, et üleriigiliste päevalehtede Tallinna kajastus on selle linna elanike arvamusega teravas kontrastis. Siin peitubki linna poolt välja antavate lehtede edu lihtne võti,” kirjutas Alaküla arvamusloos, mida Postimees ei lasknud tema sõnul trükki.
Linna vahenditega raadio- ja telesaadete tegemist pidas vajalikuks enamik tallinlastest, märkis Alaküla.
Alaküla on oma sõnul nõus, et Pealinnas ja linnaosade lehtedes võiks senisest veelgi rohkem kosta opositsiooni hääl.
“Kaks aastat tagasi Raepressi tööle tulles polnud aga veel juhtunud, et linna lehtedes oleks keegi opositsiooni esindaja sõna saanud. Minu ajal see võimalus loodi ning Res Publica inimesed on linnalehtedes sagedased autorid. Sellest on eelkõige võitnud nende lehtede lugejad,” märkis Alaküla.
Tema sõnul on Eesti siseriiklikule stabiilsusele hindamatu tähendusega seejuures ainsad venekeelsed telesaated, mida siinsed vene keelt kõnelevad inimesed ka tõesti vaatavad, Balti esimesel kanalil.
“Kuni ETV ega erakanalid vene vaataja tähelepanu köitmisele tähelepanu ei pööra, teeb seda Tallinn, arvestades muu hulgas selle linna rahvuslikku koostist,” kirjutas Alaküla.
