Kultuuriameti haldusalas oleva linnamuuseumi töötajatele saadeti eile kahju hüvitamise nõue Härmi au teotamise eest. Delfi andmetel on selle aluseks aasta alguses Tallinna linnapeale saadetud pöördumine, kus linnamuuseumi töötajad avaldasid muret Härmi juhtimisvõtete ja kehva töökultuuri pärast. Sarve saadetud nõude järgi ei vasta aga ükski pöördumises toodud väide tõele ning on esitatud eesmärgiga kahjustada Härmi mainet.

Kokku nõuab Härm pea 50 linnamuuseumi töötajalt nõudes esitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist kokku summas 2588 eurot. Nõudes on välja toodud, et Härmi on valmis leidma ka kohtuvälise kompromissi.

Härm jäi nõudekirja saatmise osas kidakeelseks: "Kõik on Roberti poolt esitatud ja mina ei oska rohkem midagi öelda," sõnas ta.

Kuivõrd linnamuuseumi töötajate ja Härmi suhted on olnud pikalt halvad, siis pingestab selline käik neid tõenäoliselt veelgi. Kultuuriameti juht ütles seda kommenteerides, et omavahelised suhted pole ei head ega halvad, sest nende töötajatega ta tegelikult ei suhtlegi. "Need ei ole minu alluvad, parimal juhul kolleegid, aga sellised, kellest enamikku ei ole ma oma elus näinud. Seepärast on mul keeruline seda kommenteerida," sõnas Härmi.

Sarv saatis enda ja Härmi poolse kommentaari hiljem kirjalikult. "Alusetu laim on jätkuvalt ebaaus võte ning ebaausalt käituvate inimeste "kriitikat" ei saa kahjuks tõsiselt võtta. Mida saab arvata inimestest, kes kritiseerivad kellegi kommunikatsiooni, aga samas ise valetavad?!"

Sarve ütles, et võiks tuua konkreetsed tõendid või näited, mitte ajada
tema sõnade järgi üldsõnalist "meid kiusatakse" umbluud.

"Kui inimesed panevad sellise pöördumise kokku, siis neil lihtsalt peavad olema väga kaalukad tõendid. Aga paistab järjekordselt, et ei ole! Kui nad ei suuda enda süüdistusi põhjendada, on tegu alatu hädaldamisega, mida ei pea taluma," kirjutas Sarv.

"Aga kuidas saavad üldse mingid tõendid olla kümnetel ja kümnetel inimestel, kes pole pr Härmiga üldse, seda nii tööalaselt kui eraviisiliselt, kokku puutunud?! Paistab, et siin panid mõned üksikud isiklikult solvunud või kibestunud inimesed kirja kokku ning ülejäänu jooksis lihtsalt kaasa," lisas ta.

Postimees kirjutas, et linnamuuseumi töötajad pöördusid nõudekirjast tuleneva murega ja abi saamiseks linnapea poole.