Tallinna kooli direktor: vaktsineerimata laste arv pisitasa kasvab ja see teeb kooliõe murelikuks

 (130)
Möödunud aastal keeldus vaktsiinist 855 pealinna õpilast
Tallinna kooli direktor: vaktsineerimata laste arv pisitasa kasvab ja see teeb kooliõe murelikuks
Rando KuustikFoto: Teet Malsroos, Õhtuleht

Meditsiini ja bioloogiat õppinud Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik õhutab vaktsineerimisest rääkides eestlasi natuke enam Eesti riiki ja tervishoidu usaldama. Ta nendib, et vaktsineerimisest keeldub üha enam õpilasi, mistõttu võib aga tekkida oht just teistele lastele.

Koolid ise küll terviseteenust ei paku, kuid kooliõe kaudu jõuab statistiline info laste vaktsineerimise kohta siiski ka koolini. „Ma tean, et see [vaktsineerimisest keeldunute] arv on pisitasa aastast aastasse tõusev ja on tekkimas probleem natukene suuremalt,” ütles Delfile Tallinna kesklinnas asuva Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik. „See suhtarv pole veel väga suur, aga murelikuks on see kooliõde teinud kindlasti,” lisas direktor, kelle sõnul vaktsineerimisest keeldumise tendents kasvab ja seda ilmselt infosulu tagajärjel.

Varem ka meditsiini õppinud Kuustik nentis, et tema hinnangul on tegu päris suure ohuga ennekõike teistele lastele. Koolijuht märkis, et on briti koole, kus vaktsineerimiste vähenemise tõttu on võetud mõnes piirkonnas vastu otsuseid, et epideemiaohu vähendamiseks teatud haiguste vastu vaktsineerimata lapsi kooli enam vastu ei võeta. Eestis samas vaktsineerimist kohustuslikuks Kuustiku hinnangul muuta ei saa, kuivõrd demokraatlikus riigis peab säilima valikuvabadus. „Aga kui see valimine toimub teiste tervise arvel, siis on see natuke keerulisem küsimus,” lisas ta.

Seotud lood:

Kuustik leiab, et vaktsineerida tuleks kindlasti põhiliste lastehaiguste vastu, mille puhul on vaktsiini tõhusus tõestatud, kuid uuemate haiguste ja eksperimenteerimisvormis vaktsiinide kasutamine on tema hinnangul igaühe sisetunde küsimus. „Ma ei usu, et käskudega midagi suudab ära teha, aga ma usun, et sisulise ja inimliku selgitustööga saab ära selgitada, miks see on vajalik,” rõhutas Kuustik. Koolijuht nentis, et inimestel on vaktsiinide kohta lihtsad küsimused, kuid kui need jäävad vastuseta, siis hirm kasvab. „Meil on igasuguseid foorumeid, kus võetakse teemad üles, kuhu sisse pikitakse mitte teaduslikke fakte, vaid rahvaluulet ja sellega hirmutatakse ilmselt väga-väga paljud inimesed ära, kes kaaluvad, mõtlevad ja on väga ratsionaalsed. Ma pooldan seda, et iga arst võiks suuta väga lihtsas keeles, 9. klassi bioloogia tasemel ära selgitada, mis see vaktsineerimine on, mida ta aitab ära hoida ja mida ta ei aita ära hoida. See ilmselt vähendab inimeste hirmu vaktsineerimiste ees.”

Varem bioloogiaõpetajana töötanud Kuustik nentis, et kui ühe vaktsineerimisega läheb midagi valesti, siis võib mõni just sellele viidates vaktsineerimisest keelduda. Ta võrdles aga, et kuigi mõnikord tekib pärast pimesooleoperatsiooni tüsistusi, siis see ei tähenda, et pimesool tasub opereerimata jätta. Lapsi ja lapsevanemaid peaks vaktsineerimise teemal direktori sõnul harima ennekõike aga just õpetajad. „See teadmus võiks jääda inimeste sisse koolibioloogiast,” märkis Kuustik. Ta nentis, et mõni ärahirmutatud pere võib seda pidada propagandaks, kuid selgitustöö peaks olema laiapõhjaline ja väga lihtsas keeles. Kuustik osutas, et aeg on edasi läinud ja nüüd suudetakse tausta rohkem ka ära tõestada ning öelda, milliste haiguste vastu tuleb kindlasti vaktsineerida, et meid ei ohustaks epideemia ega suured haiguspuhangud. Kool omakorda saab koolitada õpetajaid, lapsevanemaid, tuua välja numbrid ja rääkida, mis on nende taga.

Lapsed on info saanud vahetult värskemana koolist. Nii mõnigi laps suudaks selle ilmselt lapsevanemale ära selgitada, aga pahatihti ei taheta lapsi kuulda.
direktor Rando Kuustik

Immuunsüsteemi ja sellega seonduvat õpetatakse koolis praegu 9. klassis. Vaktsiinivastaste peredega räägib kooliõde, kes püüab selgitada, mis see vaktsiin üldse on. „Mul on kohati tunne, et lapsed on selles mõttes arukamad, et nad on selle info saanud vahetult värskemana koolist. Nii mõnigi laps suudaks selle ilmselt lapsevanemale ära selgitada, aga pahatihti ei taheta lapsi kuulda. Arvatakse, et elukogemus on see, mis rohkem maksab. Aga ka aeg läheb edasi, vaktsiinid lähevad edasi. Loomulikult tasub suhtuda paljudesse asjadesse eestlaslikult, ettevaatlikkusega, aga samas mitte minna nende arutelude juures päris mõistusevastaseks – nii, et ratsionaalne mõistus kaob ära. Keegi koolides või haiglates ei püüa, ma arvan, ühtegi last vägisi vaktsineerida ega teha tervisele rikkeid,” õhutas Kuustik skeptikuid natuke rohkem riiki usaldama.

855 Tallinna õpilast keeldus vaktsiinist

Seda, kui paljud Tallinna õpilased on vaktsineeritud, teab SA Tallinna Koolitervishoid. Asutuse juhatuse esimees Kädi Lepp ütles Delfile, et möödunud aastal vaktsineeriti Tallinnas ligi 7000 õpilast, vaktsineerimisest keeldus samas 855 õpilast. Lepp nentis, et vaktsineerimisest keeldumised on tõusutrendis, kuid epideemiaohu pärast tema hinnangul veel muretsema ei pea. Samas nentis ta, et kõige enam keelduti läinud aastal mumpsi, leetrite ja punetiste vaktsiinist, millesse haigestumine oli Euroopas aga hiljuti märkimisväärne, ja kuna inimesed reisivad palju, siis võivad ka Eesti lapsed ohus olla. Rohkem keelduti ka difteeria, teetanuse ja läkaköha revaktsineerimisest.

Tervisekontrollis pidi möödunud aastal plaani järgi käima ligi 16 800 Tallinna koolide 1., 3., 7. ja 11. klassi õpilast, kuid tegelikult hõlmati ligi 15 400 õpilast ehk 91,77 protsenti õpilastest. Vaktsineerimisest keeldumised on tõusutrendis: 2014. aastal oli keeldujaid 273, 2015. aastal 346 ja 2016. aastal 855. 2016. aastal vaktsineeriti ja revaktsineeriti 6933 õpilast mono- ja liitvaktsiinidega poliomüeliidi; B-hepatiidi; difteeria, teetanuse ja läkaköha ning mumpsi, leetrite ja punetiste vastu.

Kõige enam keelduti mumpsi, leetrite ja punetiste vaktsiinist, millesse haigestumine oli Euroopas aga hiljuti märkimisväärne. Kuna reisitakse palju, siis võivad ka Eesti lapsed ohus olla.
SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse esimees Kädi Lepp

Perearst Karmen Jolleri sõnul on kriitiline piir, kus sada aastat tagasi kimbutanud haigused uuesti jõudu näitama hakkavad, 90–95-protsendine vaktsineeritus. Eesti on sellel kriitilisel piiril. Tasub ka tähele panna, et 60 protsenti vaktsineerimata lapsi elab terviseameti andmeil Harjumaal ja Tallinnas. Dr Joller selgitas, et kui vaktsineerimata lapsed elavad ühes piirkonnas, siis võibki puhkeda väike epideemia. „Lapsed jäävad haigeks ja võivad haigestuda ka need, kes on vaktsineeritud,” rääkis Joller. See tähendab, et kui vaktsineerimata laste osakaal suureneb üle kriitilise piiri, seavad vaktsineerimata lapsed ohtu ka need, kelle vanemad on nende ja teiste tervise kaitsmiseks selle sammu astunud. Praegu on Eestis ligi 8000 vaktsineerimata last.