Tallinna kiirabi värbab ajalehe kaudu arste
"Abi andmata kellegi ei jää,“ kinnitas Koort Delfile. „Peaaegu alati vajatakse mõnda inimest kiirabitööle ja see on juba viimase paari aasta trend.“
Koort selgitas, et kiirabis töötavad erakorralise meditsiini arstid. Mõned nendest töötavad lisaks kiirabile ka haiglates. Mõned arstid töötavad aga kiirabis täiskohaga. Konkreetset puuduvate töötajate arvu ta öelda ei soovinud.
„Personali liikuvus on töö eripära tõttu suur. Kui leitakse sobivam töökoht, siis on ka äriminejaid,“ rääkis Koort. „Seetõttu vajatakse pidevalt lisatööjõudu. Me praktiliselt alati oleme kellegi otsingul, aga seni oleme toime tulnud.“
Koorti sõnul minnakse kiirabist ära erialalisemale tööle. „Haigla erakorralise meditsiini osakonnas on rohkem ja huvitavamat tööd kui kiirabis, sinna minnakse siis, kui kiirabis on lagi käes,“ rääkis ta ja lisas, et ka välismaale minnakse tööle nagu teisteski harudes.
Uued arstid tulevad kiirabisse ülikoolist. „Elu näitab kohe esimese paari nädalaga, kas inimene sobib erakorralisele tööle,“ kõneles ta. „Inimesed tunnevad kohe ära, kas öine vahetustega töö ja erakorralised olud sobivad neile. Kiirabisse sobivad need, kes ei karda ootamatusi.“
„Alguses inimesed stažeerivad ehk sõidavad kellegi pilgu all,“ kirjeldas Koort töölevõtu korda. „Selle käigus selgub, kas talle sobivad 24-tunnised valved ja ootamatud olukorrad.“
Koorti sõnul on Tallinna kiirabi töötajatest noorimad otse pärast ülikooli tööle tulnud arstid ja kõige vanemad praktiliselt pensionieelikud, kellel on tohutult kogemusi.
Arstidest on tema sõnul tööl rohkem naisi. Kolmeliikmelise brigaadi liikmete seas on nii mehi kui naisi, õdede seas on mehi kolmandik. Kõik autojuhid on mehed, kellel on kiirabitehniku väljaõpe.
Rääkides kiirabitöö muredest ja rõõmudest ütles Koort, et teda teeb murelikuks, et inimesed helistavad väga kergekäeliselt numbril 112. „Enne, kui helistada 112 numbrile, tuleks mõelda, äkki annab seda probleemi lahendada läbi oma perearsti,“ kõneles ta. „Hästi palju probleeme, mis meile tulevad, saaks lahendada läbi perearsti nõuandetelefoni.“
Rõõmu valmistab tema sõnul aga see, et üha rohkem, eriti nooremate hulgas, on neid, kes ei mõtle erakorralistes oludes, kas tegutseda või mitte. „Alati on parem midagi teha, kui üldse mitte teha,“ lausus ta ja lisas, et isegi vale esmaabivõte on parem kui mittemidagitegemine, sest viimasel juhul pole ka kiirabil tavaliselt enam võimalik aidata.
