Korterid asuvad aadressidel Luha 5, Wismari 31, Koidu 74 ja Võistluse 41, teatas Tallinna linnavolikogu IRL fraktsiooni pressiesindaja.

1980-kroonise hinnaga korteri asukohaga Võistluse 41 saab Lea Mossin, kes on Rahvaliidu liige aastast 1996. Ilmselt on nii pikk staaž Keskerakonna sõsarerakonnas põhjus, miks pigistatakse silm kinni, et Mossin omab kinnistuid Raplamaal ja Lääne-Virumaal.

Samas viitab 2001. aastal Postimehes avaldatu sellele, et Lea Mossin on lausa majaomanik Tallinna linnas. Mossin on ostnud 1999. aastal elumaja Luise tänavale. See asjaolu pole aga takistanud Mossinat püsimast sundüürnike nimekirjas 1997. aastast peale.

Postimees kirjeldas 2001. aastal kahel korral, kuidas Lea Mossini majas elav ja talle korralikult makseid tasuv perekond otsis abi õiguskantslerilt, et pääseks igapäevase joogivee ostmisest poest ja näha taas vett voolamas kodukraanist.

Majaomanik Mossin teatas ajakirjanikule, et ei kavatse kinnistu teiste üürnike võlgu omast taskust maksma hakata ja nii tuleb ka kolmelapselisel perel veeta olla. „Ma ei ole laenupank ega sotsiaalabi, ma ei saa teiste võlgasid tasuda,” sõnas ta toona, lisades, et loodab järgmise aasta suvel temale kuuluval kinnistul kodu rajama hakata.

„Elmar Sepa juhtum ei lõpetanud nahaalset nahistamist linna eluasemefondi kallal. Sepa seitse korterit on vaid jäämäe eredaim tipp ja kõik kulgeb endistviisi ka siis, kui tipptegijad mängust väljas,” ütles Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna Linnavolikogu fraktsiooni esimees Toomas Tõniste.

„Äsja see oli, kui ajakirjandus paljastas, kuidas kortereid on üle kogu linna antud külmkapihinnaga inimestele, kes sundüürnikud vaid formaalselt. Et sellest järeldusi tehtud pole, näitab ilmekalt, et tegu ei ole apsakate, vaid aplusega.”

Tõniste osundas, et eelnõu Lea Mossinile ja veel kolmele väidetavale sundüürnikule korteri andmise kohta suunas volikokku linnavalitsus ning vastavale dokumendile kirjutas alla Jüri Ratas.

„Et sundüürnikule mõeldud korteri saab inimene, kes majaomanikuna oma üürnikke väntsutas, näitab selgelt, et tegelikult ei lähe sundüürnikud linnapeale üldsegi korda,” lausus Tõniste.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei ole korterite otsustuskorras müük ühe erakonna tegevus, nii nagu opositsiooniparteid seda näidata püüavad, teatas Tallinna pressiteenistus.

“Ka paljude sotsiaaldemokraadid ja isamaaliitlased ning nende vanemad on saanud omandireformi käigus elamispinna erastada,” ütles Aas. “Ka nende puhul ei uuritud varanduslikku tausta ega seda, mida nad hiljem selle EVP-de eest erastatud kinnisvaraga tegid.”

Aas rõhutas, et Eesti Vabariigis on kõik seaduse ees võrdsed, sõltumata nende varanduslikust seisust, samuti kehtib kõigile võrdselt ka omandireformi seadus. Korterite otsustuskorras sundüürnikele erastamise puhul on tegemist omandireformi lõpuleviimisega lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist, rõhutas Aas.

“Süüdistajad ei ole võtnud vaevaks tausta uurida,” nentis Aas. “Olgu siinkohal selgituseks öeldud, et see konkreetne Võistluse 41 majas asuv 20,4 m2 halvas tehnilises seisukorras korter anti üürile 12. juunil 2002. aastal, kui Kesklinna vanemaks oli reformierakondlane Erik Siigur, ning 7. detsembril 2004. aastal toetas kesklinna eluasemekomisjon üürniku taotlust see korter temale erastada. Siis oli Kesklinna vanemaks reformierakondlane Keit Pentus. Seega on selle korteri otsustuskorras müüki toetanud nii Keskerakond kui ka Reformierakond.”