"Samas saab nii mere- kui ka reovett puhastada sellisel määral, et seda on võimalik juua," ütles esmaspäeval BNS-ile Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi.

"Küsimus on selles, et mis see maksab ja ma arvan, et vee hinna tõus ei meeldiks kellelegi." Ligi lisas siiski, et Ülemiste kallaste avamise üle võib arutleda.

Keskkonnameti juhataja sõnul on kallaste avamine kord aastas järelvalve all peetavaks jooksuvõistluseks lubatav. "Teine asi on kallas avada pidevaks liikumiseks. Inimeste oskamatust veekogude ääres käituda võib näha Pirita ürgorus ja mujal," sõnas Ligi.

Keskerakonna poliitikust Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb on avaldanud arvamust, et Ülemiste järves võiks isegi suplemine olla lubatud. Selle vastu on aga terviseamet, mille avalike suhete juht Iiris Saluri on Postimehele öelnud, et seda ei luba kehtiv veeseadus. "Seaduses ei määratleta Ülemiste järve kallast kallasrajana, vaid sanitaarkaitsealana, kus võib viibida vaid tööülesandeid täitev piiratud isikute ring," lausus Saluri.

Ülemiste kallasraja avamise küsimuse tõstatas suve alguses riigikogu reformierakonna fraktsiooni liige Tõnis Kõiv, kes on järve kõrval asuva Peetri aleviku elanik. Poliitik on algatanud liikumise "Ülemiste vabaks!" väites, et inimesed väärivad pääsu järve kallastel jalutamiseks, jooksmiseks ja jalgrattaga sõitmiseks.

Vastavasisulise küsimuse esitas augusti lõpus Tallinna linnavalitsusele linnavolikogu reformierakonna esimees Õnne Pillak, soovides teada, kas linn on plaaninud astuda samme, et Ülemiste järveäärne saaks linlastele avatud. Linnavolinik väitis, et järveäärse avamisest on huvitatud nii tallinlased kui ka Rae valla Peetri aleviku elanikud.

Pillaku sõnul on järve ääres korralik kruusatee, mida mööda saaks jalutada, joosta, jalgrattaga sõita ja teisi veega otseselt mitte kokku puutuvaid tegevusi harrastada. „Me ei ela ammu enam nõuka-ajal, kus inimest okastraadi taga hoiti. Vabas maailmas tuleb joogivee hoidlat kaitsta mitte inimeste eest, vaid inimeste abil ning soovijate lubamine järveäärsele teele tuleb järve kaitsmisele vaid kasuks," väitis Pillak, lisades, et järve ääres käimine parandab inimeste elukvaliteeti.

Ajalehe Sirp keemikuharidusega teadustoimetaja Marek Strandberg näeb Kõivu algatuse taga alanud valimiskampaaniat ning esimest sammu järve kallaste täisehitamise suunas. Ta ütles BNS-ile, et kallaste avamisel kasvaks järve reostuskoormus märgatavalt, kuid see poleks siiski nii oluline võrreldes võimalusega müüa sealset kinnisvara järve läheduse argumendiga.

Kinnisvaraanalüütik Peep Soomani sõnul on Ülemiste kõrval olev Peetri alevik aktiivne arenduspiirkond ja järve avatud kaldad muudaks selle veelgi atraktiivsemaks. "Iga korrastatud veekogu tõstab selle juures asuva kinnisvara hinda ja kui kaldale tuleb korralik promenaad, siis muutub Peetri piirkond kindlasti veelgi atraktiivsemaks," lausus ta BNS-ile.

Analüütik ei usu, et järve kallaste avamine jalutamiseks on esimene samm nende täisehitamise suunas. "Ei usu elu sees, et päris järve kaldale lubatakse kunagi ehitada, ruumi on sealkandis ju küll ja küll, las kaldad jäävad jalutajatele," ütles Sooman.