Inimese tegevus kahjustab Soome lahe seisundit ning viimastel aastatel läbiviidud rannaprügi uuringud näitavad, et Tallinnas leidub 100 meetri pikkusel rannaribal 40 prügieset, millest 65 protsenti on plastik. Helsingis on olukord veelgi halvem. Seal leiti 100 meetri peal 570 prügieset, millest 90 protsenti on plastik. Ühe plastikpudeli lagunemiseks vees kulub 400 aastat.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on Tallinna üks kekkkonnaeesmärk Läänemere seisundi parandamine. Lisaks rahvusvahelisele koostööle regiooni teiste riikide ja teadlastega keskendub linn ka inimeste informeerimisele.

"Statistika näitab, et kui inimesed oma tarbimis- ja käitumisharjumusi ei muuda, on aastaks 2050 meredes rohkem plastikut kui kala. Tegelikult inimesed hoolivad küll ennast ümbritsevast keskkonnast, aga teadmatusest või harjumusest käitutakse ikka aeg-ajalt valesti. Suur probleem on näiteks suitsukonide maha viskamine, paraku paljud ei aimagi, kui suur on sellise käitumise keskkonnamõju," rääkis Izmailova. Ta lisas, et inimeste teadmatus on riigi, teadlaste ja keskkonnakaitsjate tegemata töö.

Bukletis kirjutatakse mitte ainult ohtudest, vaid ka sellest, mida igaüks võib teha Soome lahe kaitseks ning kuidas tuleks oma igapäevategevustes keskkonnaga arvestada.

Trükis on valminud koostöös Soome Keskkonnainstituudiga, kus on ette valmistatud terve seeria teabematerjale erinevatest ohtudest Soome lahele. Teabebuklet on trükitud paberile Munken Lynx. Trükise eestikeelse väljaande kohandas ja trükkis Grupp Trükiagentuur OÜ.