Tallinna volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Siim Tuisk esitas Tallinna abilinnapeale Eha Võrgule arupärimise seoses Männiku tee 98a munitsipaalmaja uputuste probleemiga. Nimelt tungib tugevate sadudega hoone soklikorrusele invakorteritesse kanalisatsiooni kaudu vihma- ja reovesi. Võrgu vastusest arupärimisele selgub, et probleem on Tallinna Vee kanalisatsioonitrassis, mis ei suuda tugeva vihmaga veemasse vastu võtta.

Männiku tee 98a munitsipaalmaja haldava Maket Kinnisvara OÜ juhatuse liikme Jüri Männisalu kinnitusel pole probleem ainult selle ühe majaga ja kannatavad ka teised majad, neist kõige rohkem Kauge tänav 4 kodutute öömaja, sest piirkonna majade kanalisatsioon kulgeb piki Kauge tänavat.

Kauge tänava kanalisatsioonitrass ehitati Männisalu sõnul ümber 31 aastat tagasi. Sellel ajal asus Männiku tee 96 ja Männiku tee 98a krundil väike bensiinijaam ja Männiku tee 92 maja oli väiksem praegusest. Aadressil Kauge tänav 4 asus kainestusmaja, kus viibis kohal üks miilits ja paar klienti, keda vaevalt pesti.

Praeguseks on Kauge tänav 4 kõrval mitmed korrusmajad. Selles kohas oli Männisalu kinnitusel varem paar lagunenud ja tühja eramaja. Alajaama kõrval on autopesula ja grillbaar, mida varasemalt ei olnud. Uus ehitatav kauplus tuleb ühe suure tarbijana lisaks ja Kraavi tänavale on lisandunud kaks kortermaja. Remmelga tänavale ehitatakse samuti kahte mitmekorruselist maja.

"On selge, et omaaegsete tarbimuste alusel välja ehitatud kanalisatsioon ei suuda selliseid lisandunud veekoguseid vastu võtta," märkis Männisalu. Lisaks on kanalisatsioon ehitatud ühisvoolsena ehk vihmavesi suunatakse olmekanalisatsiooniga ühtsesse torustikku. Kauge tänaval on vihmaveekanalisatsioon tegelikult olemas, kuid majad projekteeriti ja ehitati vihmaveekanalisatsiooni ühenduseta.

Männisalu sõnul ei annaks tulemust ka majadele tagasilöögiklappide paigaldamine, sest klapi sulgumise korral uputavad majad ennast ikkagi katuselt tuleva vesi ja püstikutest saabuv fekaalvesi.
"Küsimuse lahendab uute, tunduvalt suurema läbilaskevõimega välistrasside ehitamine. Paraku ei saa eeldada, et ühe kvartali torustiku asendamine oleks piisav," tõdes Männisalu. Sarnased probleemid esinevad tema sõnul ka mujal Nõmme piirkonnas ja kuni kanalisatsiooni ei laiendata, korduvad tugevate vihmasadude ajal torustiku ja kaevude täitumisel ka keldrite uputused.

Lahendus oleks vaid eraldi sademeveesüsteem

"Kauge tänava probleem on meile tuttav ja tegutseme selle lahendamise nimel," ütles AS-i Tallinna Vesi kliendisuhete ja kommunikatsiooni juht Eliis Randver Delfile. "Oleme varesemalt seda torustikulõiku hooldanud ning teeme seda ka edaspidi. Täiendavalt viisime hiljaaegu läbi torustiku kaamerauuringu ja hetkel ollakse ettevalmistamas täiendavaid torustiku hooldustöid, mis aitavad loodetavasti olukorda leevendada," lisas ta.

Tavapärase reoveekogusega, milleks kanalisatsioonitorustik rajatud on, tulevad torud Kauge tänaval Randveri sõnul hästi toime ja probleemid võivad tekkida erandkorras suurte valingvihmadega. "Torustike projekteerimisel arvestatakse keskmiste vooluhulkadega, pidades silmas seda, et torustikus oleks tagatud torustikku isepuhastav veekiirus – lihtsalt öeldes peab vesi torustikus normaalolukorras liikuma piisavalt kiiresti, et ei tekiks setet," sõnas Randver. Seoses sellega ei ole tema sõnul alati tehniliselt võimalik rajada niivõrd suure läbimõõduga kanalisatsioonitorustikke, et need toimiksid väga hästi nii igapäevase koormuse juures, et ära juhida elanike reovesi kui ka väga äkiliste sadude korral, mida tuleb siiski ette suhteliselt harva.

"Seetõttu võib mõnedes üksikutes piirkondades üle Tallinna intensiivsete vihmasadude korral sademevee ärajuhtimisel sarnaseid ajutisi probleeme tekkida, ent kindlasti ei saa öelda, et tegu oleks kogu Nõmme piirkonda puudutava murega," märkis Ransver. Üheks võimaluseks selliste olukordade ärahoidmisel oleks kahtlemata lahkvoolse sademeveesüsteemi arendamine, millega tegeletakse pidevalt.