Tallinna-Helsingi tunneli plaani peetakse edasi

Tallinnas kogunenud Helsingi ja Tallinna vahelise merealuse tunneli aktivistid peavad esimese sammuna võimalikuks hoopis rongipraamide kasutuselevõttu, sest tunnel tasub majanduslikult ära ainult juhul, kui selle kaudu saab vedada kaupu Soome ja Kesk-Euroopa vahel.

Helsingi linnavolikogu esimees Suvi Rihtiniemi arvas, et tunnel võib Helsingist Tallinnasse ulatuda kunagi aastatel 2030-2050, kirjutab Helsingin Sanomat.

Eesti poolel pääseks tunnelisse Viimsi poolsaarelt, Soomes läheks tunnel mere alla kas Porkkalast või Helsingist. Olenevalt trassist oleks tunneli pikkus 70-85 kilomeetrit, millest 50-70 kilomeetrit kulgeks mere all.

Kuigi Eesti pool on pinnas tunduvalt pehmem kui Soomes, ei peeta seda tänu kaasaegsele tehnoloogiale ületamatuks takistuseks. Eesti poolel toestataks tunnel Euroopas teostatud tööde eeskujul 30-sentimeetrise läbimõõduga terasbetoonirõngastega.

Kõige sügavamal kulgeks tunnel enam kui 200 meetri sügavusel, et selle peale kohale vähemalt 40 meetrit kõva kaljut.

Tunneli toimimise tagamiseks kavandatakse Soome lahete tehissaart. Kuue hektari suurusele saarele võiks insener Usko Anttikoski hinnangul rajada tuulegeneraatorid, mis toodaks tunnelile energiat.

Baltraili uuringu kohaselt kestavad ehitustööd alates lõplikust otsusest tunneli rajamise kohta 10 kuni 15 aastat.