Tallinna 2020. aasta linnaeelarve on 824 miljonit eurot

 (15)
Reformierakond ei toeta eelarvet, mis ei kaota lasteaia kohatasu
Tallinn ülevalt
Foto: Ilmar Saabas

Tallinna linnavolikogu võttis vastu Tallinna 2020. aasta eelarve, mis panustab laste ja perede vajadustele ning nende heaolu tõstmisele.

Järgmise aasta linnaeelarve üldmahuks kujunes ligi 824 miljonit eurot. Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et eelarve teiseks lugemiseks esitasid fraktsioonid 81 muudatusettepanekut. "Esitatud muudatusettepanekutest kiitis volikogu täielikult või osaliselt heaks 11 ettepanekut, mis suurendasid eelarvemahtu kokku pea miljoni euro võrra," sõnas volikogu esimees.

Teriku sõnul teeb äsja avaldatud PISA tulemuste valguses rõõmu, et haridusvaldkond on jätkuvalt linnaeelarve prioriteet. Haridusvaldkonna tegevuskulud moodustavad ühtekokku 40 protsenti järgmise aasta linnaeelarvest ehk ligi 263 miljonit eurot koos riigipoolse toetuste-eraldusega. Haridusvaldkonna investeeringute mahuks on kavandatud ligi 49 miljonit eurot, ühtekokku alustatakse järgmisel aastal 13 kooli ja lasteaia renoveerimistöödega.

Erinevate kiusamise ennetus- ja sekkumisprogrammide rakendamiseks koolides on ette nähtud üle 50 000 euro. Järk-järgult korrastatakse ja rekonstrueeritakse mänguväljakuid, et luua arengu- ja mängimisvõimalused erivajadustega lastele ja nende perede jaoks. Raske ja sügava puudega laste tugiisiku teenuse tagamiseks on ette nähtud ligi 2 miljonit eurot, mis kaetakse osaliselt Tallinna Televisiooni vabalevikanalina sulgemise kokkuhoiu arvelt.

Seotud lood:

Ühe muudatusettepanekuna soovis opositsioon tõsta lasteaiaõpetaja abide palka 50 euro võrra. "Vaatamata sellele, et Tallinn on igal aastal tõstnud lasteaiaõpetajate palku, peaks nende palgakasv olema tõesti kiirem," nentis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. "Antud juhul kattub meie arusaam opositsiooni ettepanekuga ning on hea meel seda ühiselt ellu viia."

Sotsiaalhoolekandes on linnaeelarves tagatud erinevate linnaelanike sihtgruppide sotsiaalne toimetulek ja võimalused ühiskonnas aktiivselt osaleda. Nii on ette nähtud teenused ja toetused nii lastega peredele, eakatele, erivajadustega inimestele kui ka teistele abivajajatele. Hooldustöötajatel on järgmisel aastal oodata 20-protsendist palgatõus ning kuna riiklikult on lahendamata õendusteenuse osutamine suurtes hooldekodudes, siis rahastab linn oma eelarvest koduõendusteenust nii kroonilistele haigetele kodus kui ka Iru Hooldekodus elavatele klientidele. Poole võrra suureneb ka raske ja sügava puudega täiskasvanute tugiisikute osutatavat teenuse maht ja teenuse tunnitasu tõuseb senise 6 euro asemel 10 eurole.

Teede ja tänavate valdkonnas on prioriteetideks kvartalisiseste teede ja kõnniteede remondid, selleks on planeeritud kaheksa miljonit eurot, mis on kolm miljonit eurot enam kui möödunud aastal. Ühtekokku panustab linn sellesse valdkonda ligi 70 miljonit eurot. Muuhulgas jätkatakse kergliiklusteede ja terviseradade rajamist, et laiendada nii suurte kui väikeste linlaste võimalusi liikumisharjumuste suurendamiseks ja vaba aja veetmiseks.

Heakorra valdkonnas jätkub parkide ja rohealade korrastamine, selleks on eelarves ligi kolm miljonit eurot. Samuti jätkub linnaosades kogukonnakeskse põllumajanduse arendamine.

Üheks mahukamaks investeeringuprojektiks on Tallinna linnateatri arendustööd, milleks on kavandatud ühtekokku 5,7 miljonit eurot. Seoses Tallinna linnateatri ajutise mängupaiga vajadusega teatrikvartali põhjaliku ümberehitamise ajaks viiakse Salme kultuurikeskuses läbi ulatuslikud rekonstrueerimistööd, milleks on järgmisel aastal kavandatud ligi 800 000 eurot.

Tallinna loomaaia tiigrioru rajamiseks on kavandatud 1,5 miljonit eurot ning Tallinna botaanikaaia investeeringuteks 5,5 miljoni eurot, mis näeb ette nii palmimaja rekonstrueerimise kui ka ja majandushoone suuremahulised ehitustööd.

Reformierakond ei toeta Tallinna eelarvet, mis ei kaota lasteaia kohatasu

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul hääletas Reformierakond eelarvele vastu, kuna seal ei kajastu mitmed tuleviku seisukohalt olulised prioriteedid. Näitena toob ta välja eestikeelsele õppele ülemineku alates lasteaiast, lasteaia kohatasu kaotamise järgmise aasta 1. septembrist, valveperearstiteenuse tagamise õhtuti ja nädalavahetustel ning uute trammiliinide rajamise võimaluste uurimise nii Tallinna sees kui naaberomavalitsustega.

"Eelarve peab olema suunatud tulevikku ja haridus on tulevikuteema. Ühtse hariduse põhimõttest lähtuvalt ei küsita kohatasu lasteaias, alushariduses nagu põhikoolis, gümnaasiumis või ülikoolis. Meie ettepanek on kaotada kohatasu alates 1. septembrist 2020, tagades lasteaedadele rahastuse ning võttes selle ära linnajuhtide enesereklaamilt ja vaadates üle linnale kehvad lepingud. Eelarve, mis meie plaani kaotada kohatasu uue kooliaasta algusest ja jätta raha peredele alles ei arvesta, meie toetust ka ei saa,“ sõnas Michal

Reformierakond esitas eelarvele enim, 39 parandusettepanekut, tuues olulisemana välja hariduse – ühtse, kohatasuta ja eestikeelse alates lasteaiast. Reformierakonna olulisemad ettepanekud puudutasid veel valveperearstiteenuse loomist Tallinna igas linnaosas, selle kogumaksumus oleks 4 miljonit eurot ning selle tulemusel saaksid inimesed arsti juurde ka peale tööaega ja nädalavahetusel.

Ühtlasi tegi Reformierakonna fraktsioon ettepaneku eraldada Tallinna 2020. aasta eelarvest täiendavaid vahendeid, et minna edasi uute transpordiühenduste ja trammiteede rajamisega pealinnas. "Uuringud näitavad, et autostumine kasvab ja iga aasta kasvab ka transpordidotatsioon, ulatudes järgmisel aastal juba rekordilise 170 euroni aastas iga linnakodaniku kohta, imikust kuni pensionärini," märkis Michal.

Oma ettepanekute katteallikatena näeb Reformierakond linna propagandaaparaadi sulgemist, poliitiliste ametikohtade arvu kärpimist ning linnale ebavajalike asutuste tegevuse lõpetamist.

"Näiteks Tallinna Televisiooni täielik, mitte osaline sulgemise nagu tahab linnapea, see tooks lisakokkuhoidu 2,3 miljonit eurot, linnakantselei avalike suhete kulude kärpimine 1,5 miljoni euro võrra, sealhulgas kremlisõbralikult PBK-lt saadete tellimise lõpetamine, linnaosadevalitsuste ning linnavalitsuse liikmete büroode ja linnasekretäri büroo tööjõukulude kärbe 900 tuhande euro ulatuses ning Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsile makstava toetuse vähendamine miljoni euro võrra juhtkonna priiskamise arvelt," loetles Michal.