Tallinn võlavanglasse — saab tehtud!

 (375)
Edgar Savisaar
Foto: Andres Putting

Tallinna linnavalitsuse võlakoormus võib hüppeliselt kasvada ligi 11 miljardi kroonini. Ja seda 7,7-miljardilise eelarve juures!

Samal ajal üritab linnavalitsus kõigiti hoiduda uute eeskirjade täitmisest, et mitte nimetada laenuks linna tehtud kulutusi PPP ( public-private-partnership) ehk avaliku ja erasektori koostööprojektidesse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Järgmisest aastast jõustuvate uute raamatupidamislike võlakohustuste arvestamise reeglites peitub linnavalitsuse jaoks määratu oht, sest nende alusel tuleks hakata omavalitsuse võlgade sekka arvutama ka Tallinna kurikuulsate PPP ehk avaliku ja erasektori koostööprojektide koguhinda. Savisaare juhitud linnavalitsus on aga laia joonega PPP-projekte kasutanud riigi kehtestatud maksimaalsest laenukogusest möödahiilimiseks.

Nii renoveerib linnavalitsus 16 pealinna kooli ning on ehitanud ka Loopealse munitsipaalkorterid.

Ülevaade võlgadest puudub

Linnaisad eeldavad, et selle aasta lõpuks on Tallinnal arvel umbes kolme miljardi eest laene, mis moodustab 45,5% selle aasta eelarvest. Riik pole omavalitsusel lubanud laenu võtta üle 60% kavandatud eelarve kogumahust. Selle järgi ei paista Tallinn just halb välja.

Kuid praegu ei kajastu Tallinna laenude hulgas eraettevõtetele antud koolide renoveerimisprojektid ega munitsipaalkorterite ehitus muud moodi kui iga-aastaste maksetena. Uute reeglite järgi aga tuleks Tallinnal oma võlgadele liita eraettevõtetele koolide ja linnakorterite ehitamiseks tehtavate maksete kogusumma.

Tallinna linnavalitsuse finantsdirektor Katrin Kendra aga ei osanud eile Päevalehele öelda, mis on Tallinna poolt PPP-projektidega võetud kohustuste kogusumma. “See kõik sõltub, sest lepingud on väga erinevad,” väitis ta. Kuid samal ajal pakkus ta arvutamiseks lihtsustatud rusikareegli, mis küll ei võta arvesse kõiki muutujaid. “Ühe kooli renoveerimine maksis ettevõtjatele keskmiselt 80 miljonit ja neid on PPP-ga kokku remonditud 16. Loopealse aastamakse ehitajale on 28 miljonit ja leping on 30 aasta peale,” sõnas ta.

Igal juhul hindab Tallinna eelarvestrateegia, et nende projektidega on linnale võetud kolmeks aastakümneks üle 7,2 miljardi eest maksekohustusi.

Selle järgi saab teha väga lihtsustatud arvutuse, mille kohaselt peaks Tallinn üksnes nende PPP-projektide tõttu oma kolmemiljardilisele võlakoormusele seitse-kaheksa miljardit juurde kirjutama. Seega oleks Tallinna võlakoormus selle aasta eelarvest praeguse 45% asemel tervelt hoomamatu 150%.

Ivari Padar saatis eelmisel nädalal linnapea Edgar Savisaarele kirja, kus palus muu hulgas linnaisandate hinnangut võlgade suurusele, arvestades nii suurlaenu, millest kirjutas Eesti Päevaleht nädal tagasi, kui ka järgmisel aastal kehtima hakkavaid uusi võlgade arvestamise reegleid.

Savisaarelt saabus Padarile kibekiire vastus, mis rahandusterminoloogiat mittevaldavatele inimestele ei seleta suurt midagi. Kuid seletamatute lühendite taga on tegelikult viide Tallinna keskerakondlikku linnavõimu järgmisel aastal tabada võivale täielikule finantsfiaskole.

“Tulenevalt [raamatupidamisreeglite] muudatustest on Tallinna linn tellinud linna audiitorilt arvamuse [nende] mõjude kohta linna ja erasektori vahel sõlmitud lepingutest tulenevatele kohustustele. Saame selle arvamuse audiitoritelt eeldatavalt mai lõpuks,” kirjutas Savisaar, jättes Padari küsimusele vastamata. Kogu lugu võib lõppeda sellega, et linnavalitsusel poleks eeloleval ega paljudel järgmistel aastatel võimalik laenata sentigi. Kuid Savisaare kirjast Padarile võib selgelt välja lugeda, et linnavalitsus teeb kõik endast oleneva reeglitest kõrvalehiilimiseks.

Linnavalitsus hämab miljardilaenuga

Tallinna linn üritab kõigest väest tõestada, et ta ei kavatse võtta miljardilaenu ning Päevalehes nädala eest avaldatud uudis ei vasta tõele. Kuid paraku näitavad ametlikud allikad, et Tallinn üritab tõde varjata.

Eile seletasid ametnikud, et Tallinna kavandatud laen on poole väiksem. “67 miljonit eurot pole tegelik laenusumma, kuna Euroopa Investeerimispank (EIB) rahastab projekte vaid poole ulatuses,” rääkis linnavalitsuse pressiesindaja Toomas Pirn ning kinnitas, et Tallinna laenuplaan on seega täpselt poole väiksem. “Lisaks on see laen plaanitud kolme aasta peale, mis teeb aastas EIB-lt laenatavaks summaks ainult umbes 160 miljonit krooni.”

Kuid samal ajal on nüüdseks EIB kodulehele ilmunud, 10. aprillil neile saabunud Tallinna linnavalitsuse ametlik laenuplaan siiski hoopis teistsugune. Seal märgitakse, et Tallinna ettepaneku järgi oleks EIB rahastatav projektide osa 64 miljonit eurot ehk pea miljard krooni, nagu Päevaleht kirjutas. Laenutaotluse järgi on seda vaja “väikeste ja keskmist mõõtu teeparandusskeemide rahastamiseks”.

Selle 64 miljoni eurose laenuga toetatavate projektide kogumaksumus on sama lehekülje andmetel 168 miljonit eurot ehk üle 2,6 miljardi krooni.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines