Tallinn tahab ühistupanka teha viiemiljonilise rahasüsti

 (43)
Edgar Savisaar, Üllar Talviste Tallinna Ühistupanga asutamiskoosolekul
Edgar Savisaar, Üllar Talviste Tallinna Ühistupanga asutamiskoosolekulFoto: Eero Vabamägi

Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil läbis teise lugemise Tallinna linna 2016. aasta lisaeelarve, kus investeeritakse Eesti Ühistupanka pea 5 miljonit eurot.

Vaatamata volikogu opositsiooni tugevale vastuolule, läbis Tallinna linna lisaeelarve täna teise lugemise. Lisaeelarve kinnitamisel investeerib Tallinna linn linnaeelarve vahendite arvelt tehtavatelt kulutustelt 4 999 990 eurot Eesti Ühistupangale.

Lisaks saaks Tallinna Televisioon mobiilirakenduse loomiseks 18 500 eurot ning avalike suhete osakond 100 000 eurot. Viimane kuluks esialgsetel andmetel Raepressi venekeelse sisu arendamisele.

Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunik Taavi Pukk täpsustas, et tegemist on raamatupidamisliku muudatusega, mitte lisaraha eraldamisega. "2016. aasta veebruaris registreeriti äriregistris Tulundusühistu Eesti Ühistupank ning selle alusel kuulub 4 999 990 eurot kandmisele tulundusühistu osakapitali. Seoses sellega tehakse eelarves ümberpaigutus nõuetest finantsvaradesse summas 4 999 990 eurot, et kajastada õigesti osaluse omandamine," selgitas Pukk.

IRL-i liikme Tarmo Kruusimäe jaoks jääb mõistmatuks, miks peaks linn eraldama 18 500 eurot Tallinna Televisioonile mobiilirakenduse tegemiseks. Kruusimäe viitas ka 2017. aasta kohalikele valimistele ning spekuleeris mobiilirakendusest kui Keskerakonna võimalikust kampaaniavahendist.

"See on mõttetu rahakulutamine, me ei toeta eelarvet," oli IRLi seisukoht.

Seotud lood:

Muudatusettepanekuid kolmandaks lugemiseks saavad linnavolikogu liikmed esitada tänase päeva jooksul.

Ants Leemets (Reformierakond) sõnas, et ka Reformierakond ei saa jätkuvalt toetada Tallinna 2016. aasta lisaeelarvet. "Tuletame meelde, et kui linnavalitsuses on eelarve laekumistega hästi, võiks raha hoida tuleviku jaoks, mitte püüda seda ära panna. See ei saa kuidagi meile meelpärane olla. Loomulikult ei saa olla meelepärane kummalise ühistupanga asutamine ja sellega seotud küsimused, mille juurde tuleme tagasi nii palju," kirjeldas ta.

Tuginedes rahandusministeeriumi andmetele tõi Leemets välja, et Ühistupanga SA töötajate keskmine palk on 7500 eurot kuus. "Nad said linnavalitsuselt tulu 275 000 ja kulutasid ära 314 000 eurot. Seega olid miinuses 39 000 euroga," sõnas Leemets, ja lisas, et 179 000 eurot kulus töötajate palkadeks, märkimisväärne osa kulus aga juriidiliste teenuste ostmiseks.

Leemetsa ettepanek oli, et 5 miljonit eurot jääks reservi. "Mis olemas, see kohe tuleb laiali jagada. Oma kodudes me nii ei käitu," tõi Leemets võrdluseks.

IRL: munitsipaalpank jätkab linlaste raha põletamist

Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimehe Madis Kübara sõnul ümbritsevad Tallinna loodavat ühistupanka järjest hämaramad ja segasemad eesmärgid ning sellega kaasnev korruptsioonioht, kuid linn maksab selguse loomise asemel munitsipaalpangale hoopis raha juurde.

"Lisaks enam kui viiele miljonile linlaste eurole, mis ühistupanga loomiseks on kulutatud, seisab Tallinna uues eelarvestrateegias lubadus aastatel 2017-2020 linna panka veelgi raha juurde pumbata," sõnas Kübar. "Vajadust ühistupanka sissemakseid teha põhjendatakse plaaniga soodustada linnale vajalike inimeste jaoks kinnisvara soetamist."

Kübara sõnul ei ole paremagi tahtmise juures võimalik uskuda linnavõimu siirast soovi asuda koos ühistupangaga elanikke abistama. "Tegemist võib olla järjekordse "sotsiaalprojektiga", millena põhjendavad linnajuhid näiteks LiPo pidamise vajalikkust," tõdes Kübar.

"Tallinna ühistupanga loomise vajadus on algusest peale olnud arusaamatu ja on käinud käsikäes suure korruptsiooniohu ja kahtlaste otsustega. Panga loomist on dirigeerinud rahapesu ja korruptsioonikahtlusega tagandatud linnapea," tõdes Kübar ning lisas, et liigse sekkumise eest ühistupanga loomise siseasjadesse sai kinga eelmine linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees.

Kübara sõnul on linna loodava panga oluline probleem usalduse puudumine selle asutamisega tihedalt seotud linnajuhtide vastu. "Kui linn tõesti tahaks edendada ühistulist tegevust, siis panustataks vastavatesse tegevustesse kaasates kolmandat- ja erasektorit, mitte ei eraldataks valimatult suuri summasid linna eelarvest propagandaprojektidesse. Kuna linnavalitsus on korduvalt näidanud, et raha kõrvalepanekuks ei põlata ära ühtki võimalust, on võimatu uskuda linnaisade headesse kavatsustesse."