Kui ühes omavalitsuses elav laps õpib mõnes teises omavalitsuses või erakoolis, peab seaduse kohaselt lapse kodulinn või -vald toetama teist omavalitsust või erakooli tegevuskulude katmisel ehk arveldama selle kooli pidajaga. Koolide tegevuskulud võivad omavalitsuseti erineda kümnekordselt, seetõttu määrab riik piirmäära, et üks omavalitsus ei peaks kinni maksma teise omavalitsuse ebamõistlikku koolikorraldust.

Sellel aastal tuleb omavalitsusel tasuda teises omavalitsuses või erakoolis õppiva lapse eest tolle kooli pidajale 83 eurot kuus tegevuskulude toetust. Kooli pidajad võivad leppida kokku piirmäärast suuremas või väiksemas summas ning tegevuskulu piirmäär kehtib, kui pole teisiti kokku lepitud.

Tartu halduskohus osutas, et erakoolidega arveldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja mitte riiklik kohustus. Kohus rõhutas, et erakooli tegevuskulude katmises osalemine aitab kohalikul omavalitsusel võimaldada põhi- ja üldkeskharidust kõigile selle kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele.

Kohalik omavalitsus peab sõltumata kooli õiguslikust vormist tagama hariduse kättesaadavuse tema territooriumil elavale õpilasele. Seega on erakoolide tegevuskulude katmises osalemine oma olemuselt kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kulude erinevusel munitsipaalkoolis ja erakoolis ei ole siinkohal tähtsust, sest riik on kehtestanud piirmäära, millest rohkem pole omavalitsustel kohustust maksta.

Otsus ei ole jõustunud ning seda on võimalik edasi kaevata.