Tallinn pressib kella monumendiks

Eesti Arhitektide Liit saatis neljapäeval Tallinna linnavalitsusele avaliku kirja, milles protesteerib linnavalitsuse plaani vastu asendada vabaduse monument vabaduskellaga.

Arhitektide liidu esimees Tõnu Laigu ja kunstiajaloolane Krista Kodres näevad linnavalitsuse korraldatud kinnises ideekavandite võistluses plaani suruda vabaduskella idee läbi enne Vabaduse väljaku detailplaneeringu lõpetamist, kirjutas Eesti Päevaleht.

Arhitektuuribüroos Alver Trummal valmiv detailplaneering määrab koha riikliku konkursiga leitud vabaduse monumendile.

“On toimunud vabaduse monumendi konkurss, kus valiti välja võidutöö. Miks ei ole linnavalitsus avalikult teatanud, et üks asendatakse teisega ja vabaduse monumenti mingil põhjusel ei tule?” küsis kunstiajaloolane Krista Kodres.

Linna mainekujundaja, vabaduskella idee autor Linnar Priimägi ütles, et tema teada ei ole vabaduse monumendi püstitamine peatatud. Tema sõnul ei saakski linnavõim seda teha ning monumendi idee on ise takerdunud.

“Nüüd on vastamisi juba kaks presidenti, ilmselt kulub seal veel aega,” sõnas ta.

Krista Kodrese hinnangul peaks väljaku lahendus tulenema detailplaneeringust. Ka arhitektide liidu esimehe Tõnu Laigu kinnitusel arhitektid kindlad, et arvestada tuleks Vabaduse väljaku valmiva detailplaneeringuga, kus on ära määratud nii kella kui ka monumendi asukoht.

“Meelehärmi tekitab meie eriala inimestes asukohtade pidev “ujumine”. Sellised asjad peavad lahenduse saama demokraatlikult, mitte salajasel konkursil,” selgitas Laigu.

Vabaduskell pole Priimäe sõnul mitte riigi, vaid linna projekt. See püstitatakse kohta, kus see tulevasele monumendile ette ei jää, vaid hoopis täiendab seda, nii et Vabaduse platsile kujuneb väärikas ansambel.

Ometi seisab ideekonkursi tingimustes, et vabaduskell peab täitma vabaduse monumendi funktsiooni. Tõnu Laigu hinnangul on asi mäda, kui riik ja linn ei suuda omavahel kokku leppida.

“Praegu on üks objekt mäepealse asutuse ehk Toompea ja teine mäealuse ehk linnavalitsuse huvisfääris. Millegipärast ei leia riik praegu raha monumendi tegemiseks ja seda kasutab linn ära nii, et teeb analoogse, aga väiksema objekti,” lisas ta.

Kultuuriväärtuste ametist, arhitektide liidust, disainerite liidust, kujunduskunstnike ühendusest ja kunstnike liidust on kutsutud vabaduskella kavandeid hindava žürii töös osalema igast üks inimene vabal valikul.

Viie asjatundja kõrval istub žüriis aga kaheksa poliitikut või ametnikku — esimees linnapea Edgar Savisaar, liikmed abilinnapea Rein Lang ja Toomas Vitsut, linnasekretär Toomas Sepp, linna meediajuht Allan Alaküla, poliitikud Heimar Lenk ja Ülo Tootsen ning linna mainekujundaja, vabaduskella idee autor Linnar Priimägi.

Krista Kodrese sõnul on äärmiselt ebaharilik, et spetsiifilist valdkonda hindav žürii koosneb valdavas osas ametnikest.

Tõnu Laigu sõnul tuleks enne vabaduskella rajamist selgeks mõelda tähtsuse järjekord, kuna mälestusmärkide püstitamisega pole kiiret.

“Vabadus ei ole seelikupikkus, millega mängida. See objekt peaks jääma päranduseks tulevastele põlvedele ja vastavalt sellele tuleks temasse ka suhtuda,” sõnas ta.