Tallinna puuetega inimeste keskuses reedel peetud teabepäeva vedanud Tõnu Mugur ütles BNS-ile, et sageli soovitakse puudega inimestele vastavaid liikumisvõimalusi rajades küll head, kuid ehitajad ei oska asju näha puudega inimese seisukohast. Nii kannatab kvaliteet ning valmivad objektid, mida kasutada ei saa.

Mugur tõi näiteks Kadaka tee ääres ühe poe ette loodud kaldtee, millele ei saa ratastooliga sõita, sest kõnnitee serval ning tee ees asfaldil on suured kivistunud tsemendiplärakad.

Samuti unustas Eesti Draamateater tema sõnul luua majja pääsemise võimaluse ratastoolis inimestele. “Nendele raudrelssidele, mis seal trepil praegu on, sõidaks ainult hull,” ütles Mugur. Ta lisas, et ometi käidi enne ehituse algust puudega inimestega asju arutamas. Tõsi, teatrimajja sisse ehitati remondi ajal liikumispuudega inimestele spetsiaalne lift, nentis Mugur.

Kolmas ja tuntud probleem on seotud Vabaduse väljaku tunneliga, mille trepil asuvad relsid on ratastooli ja lapsevankri jaoks liiga järsud ning lõpevad seinaga. “Õnneks asuti seda probleemi vist lahendama,” sõnas Mugur.

Levinud probleem on tema sõnul ka bussidesse sisenemine ja väljumine. “Jumalukene, kuidas emad kisuvad oma lapsevankreid bussi sisse ja sealt välja,” sõnas Mugur. Ta lisas, et ühes eurodirektiivis sisaldub juba mõnda aega soovitus linnadele loobuda kõrgepõhjaliste busside muretsemisest. Tallinn seda paraku ei arvesta.

Muguri sõnul tuleks liikumisvõimalusi luues mõelda mitte ainult puuetega inimestele, vaid ka lapsevankriga vanematele ning pensionäridele. Näiteks tekitavad viimastele mitmes kohas raskusi käsipuudeta trepid.

Ta lisas, et siiski on viimasel ajal paljude uute kaubanduskeskuste, hotellide ja restoranide juures näha positiivset arengut ning mõtlemist ka liikumisraskustega inimeste peale.