Martinson rõhutas, et riik vähendas omavalitsuste eelarvete tulubaasi käesoleva aasta veebruaris, mis pani linnaeelarvele ootamatu surve.

„Arvestuslikult jäi seetõttu Tallinna sotsiaalhoolekandel riigilt saamata 36 miljonit krooni. Linn oli sunnitud vähendama ka puuetega inimeste hoolekande rahastamist, kuid mitte 36 miljonit vaid 3,6 miljonit krooni,“ ütles abilinnapea.

„Käesoleval aastal palusime kõigil puudega inimeste transporditeenuse regulaarsetel kasutajatel esitada uued taotlused, sest paljud lapsed on saanud täiskasvanuks ja nende transpordivajadus oli vajalik üle vaadata. Tallinnas saavad kõik lapsed, kes vajavad koolis käimiseks eritranspordi teenust, korralikult teenindatud. Linn on vastu tulnud ka nende perede puuetega laste vanematele, kes töötavad, vaatamata sellele, et lapse puue ei vasta linnavalitsuse sätestatud kriteeriumitele. Linnaeelarve vähendamine ei ole toimunud puudega laste transpordi arvelt,“ kinnitas Martinson.

Linna ühistranspordis saavad tasuta sõita koos saatjaga sügava puudega isikud. Raske puudega pimedad saavad koos saatjaga sõita tasuta, teised raske puudega isikud sooduspiletiga. Transporditeenust osutatakse vastavuses Tallinna linnavalitsuse 31.01.2007 korraldusega nr 161, mille kohaselt transporditeenus on ette nähtud liikumispuudega inimestele ja pimedatele, ennekõike lastele.

Muude puude liikidega isikute teenindamisel lähtutakse vajadusest ja lapse seisundist.

„Mida enam kasutavad puuetega inimesed ühistransporti, seda tolerantsemaks ja hoolivamaks muutuvad kaasreisijad. Kui puuetega inimesed isoleerida asutustesse ja vedada neid vaid eritranspordiga, soodustab see tõrjutust ja segregatsiooni. Seega linna poliitika on — enam madalapõhjalisi busse ja ka reisisaatjad suudavad vaimupuuetega inimesi ühistranspordis juhendada. Loomulikult vajavad eritransporti need, kes ühistranspordis ka juhendamisega hakkama ei saa,“ selgitas Martinson.