Tallinn kärbib eelarvet 762 miljoni võrra
Korra kohaselt peab lisaeelarve läbima kolm lugemist, tänasel istungil viiakse läbi neist kaks, kolmas lugemine ja lisaeelarve kinnitamine on kavandatud järgmisel nädalal toimuvale istungile, teatas Raepress.
Lisaeelarvega korrigeeritakse tulusid ja kulusid, samuti tehakse täpsustusi ja ümberpaigutusi investeerimistegevuse eelarves, lähtudes linna tulubaasi muutustest, läbiiviidud hangete tulemustest ja nende alusel täpsustunud investeeringuobjektide maksumusest.
Lisaeelarve eelnõu kohaselt vähenevad linna sissetulekud 762 miljoni krooni võrra. „Paljuski on see riigi valitsuse tegevusetuse ja tegelikkuse eiramise tulemus,“ nentis linnapea Edgar Savisaar. „Linnaeelarve tulud vähenevad tulumaksust kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva osa vähendamise ning riigieelarveliste eraldiste kärpimise tõttu, pea sama suur summa jääb saamata majandussurutisest tingitud põhjustel.“ Savisaar tõdes, et riigi valitsus ei ole majandussurutise leevendamiseks paraku mitte midagi ette võtnud.
Savisaar juhtis tähelepanu, et kõigele vaatamata vähenevad linnaeelarve tulud proportsionaalselt palju vähem kui riigieelarve tulud. Riigieelarvet ollakse sunnitud kärpima 14%, Tallinna eelarvet aga 9% võrra.
Riik kärpis oluliselt linna peamisest tuluallikast, üksikisiku tulumaksust, linnale laekuvaid vahendeid ja linnale seadusega pandud ülesannete täitmiseks riigieelarvest eraldatavaid toetusi. Lisaks avaldab tulubaasile mõju üldine majandussurutis, mis mõjutab nii tööhõivet, linnaelanike tulusid kui ka sellest johtuvalt linna maksu- ja kulubaasi. Kasvav tööpuudus ja elanikkonna sissetulekute vähenemine mõjutavad ka linna tulude laekumist.
Savisaare sõnul ei jää kõigele selle vaatamata mitte ükski plaanitud oluline investeering tegemata. „Vastupidi – saame veel nii mõnegi olulise asja ära tegemiseks raha eraldada. Selle põhjuseks on ehitushindade odavnemine – mulluste hindadega võrreldes saab sama raha eest rohkem.“
Näiteks on plaanis eraldada Harju tänava haljasalale kohviku rajamiseks 2,5 miljonit krooni, korteriühistute õuealade korrastamiseks täiendavalt 1,4 miljonit krooni, Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja Veerenni tn – Filtri tee ühendustee ehitamiseks eraldatakse täiendavalt kokku 46 miljonit krooni, teerajatiste korrashoiuks täiendavalt 5,7 miljonit krooni.
Tallinna linna abipaketi meetmete rakendamiseks eraldatakse lisaeelarvest ligi 44 miljonit krooni, sh sotsiaalsete töökohtade loomiseks 38,5 miljonit krooni. Abipaketi meetmed on suunatud kuuele olulisele valdkonnale: tööpuuduse leevendamine, toetused ja sotsiaalabi, raskustesse sattunud inimeste nõustamine, soojusenergia kulude vähendamine, ettevõtluse toetamine ning tarbijate kaitse.
Lisaeelarve kinnitamisel jääb 2009. aasta linnaeelarve kogumahuks 7,34 miljardit krooni.
2009. aasta tegevuskulude maht väheneb 425 miljoni krooni võrra - vähendatakse töötajate tulemus- ja lisatasusid ning toetusi, kõigi linna asutuste majandamiskulusid vähendatakse keskmiselt 8%. Vähendatakse ka linna toetusi mittetulundusühingutele ja linna osalusega sihtasutustele.
Riigihangete odavnemise tõttu saab mujale suunata umbes 150 miljonit krooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehituskulud kujunevad esialgu plaanitust ligi 100 miljonit krooni odavamaks.
Savisaar lisas, et mitmel juhul on kasutanud solidaarsusprintsiipi riigiga, seda nii Lauluväljaku kui ka Kultuuripealinn 2011 toetamisel – arvestades riigipoolse toetuse vähendamist ehk kahepoolsest lepingust taganemist vähendas toetussummasid ka linn.
„Aga ikkagi toetab linn neid objektide riigist palju rohkem. Lauluväljakule pidi riik andma linnaga võrdselt kolme aasta vältel igal aastal 20 miljonit krooni, ent ei anna sel aastal sentigi, meie anname aga 8,5 miljonit krooni. Sama lugu on Loomaaiaga, mis tänavu samuti riigipoolse toetuseta jäi.“
