Tallinn jätkab õppekeele vaidlust riigikohtus

 (128)
Mihhail Kõlvart
Mihhail KõlvartFoto: Vallo Kruuser

Tallinna linnavalitsus kaebab riigikohtusse edasi Tallinna ringkonnakohtu esmaspäevase otsuse jätta rahuldamata Tallinna ja Narva linna ning Narva kooliõpilase isa kaebused, milles nad taotlesid erandkorras venekeelse õppe jätkumist 15 munitsipaalgümnaasiumis.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel on Tallinna on valmis gümnaasiumide õppekeele valiku küsimuses pöörduma ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgis, vahendas linnavalitsuse pressiteenistus BNS-ile.

Kõlvarti sõnul ei olnud ringkonnakohtu otsus ootamatu. „Olime algusest peale valmis selleks, et adekvaatse hinnangu antud küsimuses võib anda ainult riigikohus, kuna tegemist on põhiseaduslike õigustega,“ märkis Kõlvart. „Kindlasti kavatseme esitada edasikaebuse riigikohtusse.“

Abilinnapea sõnul valmistakse praegu ette kassatsioonikaebust ja vajadusel ollakse valmis pöörduma ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

„Antud küsimus on laiem ja sügavam ning leidnud kajastust ka väljaspool Eestit. Mõne päeva eest avaldas USA välisministeerium iga-aastase aruande inimõiguste tagamisest maailmas. Ehkki selle aasta aruandes esineva kriitika põhisuundadeks on Venemaa, Ukraina ja Valgevene, siis tehakse terve rida kriitilisi märkusi ka Eesti kohta,“ märkis Kõlvart.

„Lisaks kodakondsuseta isikute probleemile, mainitakse selles ka venekeelse kooli ümber arenevat konflikti. Nagu märgivad eelnimetatud aruande autorid, jätkab Eesti valitsus venekeelsete gümnaasiumide üleviimist eesti õppekeelele, vaatamata sellele, et suur osa venekeelsest kogukonnast sellega nõus ei ole.“

Seotud lood:

Tallinna ringkonnakohus jättis esmaspäeval rahuldamata Tallinna ja Narva linna ning Narva kooliõpilase isa kaebused, milles nad taotlesid erandkorras venekeelse õppe jätkumist 15 munitsipaalgümnaasiumis.

Ringkonnakohus osutas, et riigikeele omandamine teenib muuhulgas ka Eesti ühiskonna sidususe ja ühtsuse huve. Selleks on vaja kohtu hinnangul suurendada eesti keelt oskavate inimeste arvu vene keelt emakeelena rääkivate inimeste hulgas, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Ringkonnakohus leidis, et munitsipaalkoolides keskhariduse andmine eesti keeles tagab kõigile keskkoolilõpetajatele eelduse õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Kohus osutas ka selle olulisusele, et kõikidest koolidest keskhariduse saanute teadmised ja oskused oleksid võrdselt head.

2011. aasta septembrist alates peavad vene õppekeelega gümnaasiumides kümnendas klassis alustavad noored kolme gümnaasiumiaasta kestel õppima 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Üleminek osalisele eestikeelsele õppele gümnaasiumis määratleti seaduses 1993. aastal ning üleminek algas 2007. aastal. Põhikoolis võib õpe olla jätkuvalt venekeelne.