Aastaid kehtinud korra järgi on Tallinna munitsipaalkoolid olnud jagatud 85 asumi vahel, kui aga haridusamet märtsi lõpus määruse kinnitamiseni jõuab, on igal seitsmeaastasel võimalik kas või linna teises otsas 1. klassi astuda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Piirkondade kaotamisega loodab amet teha lõpu perede fiktiivsetele sissekirjutustele kesklinna ning vältida seda, et lapse haridus sõltub vanemate kinnisvarast. Ühtlasi on vanematel rohkem võimalusi sobivat kooli valida.

Kuigi Gustav Adolfi gümnaasium (GAG) saab praegu vastu võtta vaid paari kesklinna asumi lapsi, näitavad kooli tänavuse õppeaasta alguses tehtud uuringu tulemused, et koguni kahe kolmandiku algklassiõpilaste tegelik elukoht on väljaspool ametlikku teeninduspiirkonda.

Pealinna plaanidega pole aga päri haridusministeerium. „Ühe ülelinnalise teeninduspiirkonna kehtestamine tähendab, et kõigil koolidel peab olema valmisolek kõigi õpilaste vastuvõtmiseks, kes selleks soovi avaldavad, ning lapsevanematel pole mingit kindlust oma lapse koolikoha osas,” märkis asekantsler Kalle Küttis novembri lõpul haridus-ametile läkitatud kirjas.

Ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva teatel pole seega välistatud ka olukord, kus ukse taha jäänud laste vanemad hakkavad kohtus õigust nõudma. „Ettevõtlikumad lapsevanemad võivad jalad harki ajada ja öelda, et see on elukohajärgne kool ja minu laps ei lähe siit kuhugi,” sõnas Ladva.