Eelmisel nädalal valmis Tallinna riskianalüüsi teine osa, mille kohaselt tuleks muu hulgas rajada ka alarmsüsteem. Linnas asub palju ohtikke ettevõtteid, kus juhtuvatel avariidel võivad olla väga rasked tagajärjed, samuti on süsteem hädavajalik raskete loodusõnnetuste või muu kriisiolukorra puhul, leidis analüüs, kirjutab Postimees.

„Häiresüsteem on sellest vaid väike osa, mille tähtsust ei saa siiski alahinnata,” märkis abilinnapea Jüri Ratas. Päästeameti uurimistöö kohaselt on üks tõhusamaid inimeste hoiatamise vahendeid sireenidel põhinev häiresüsteem, mida täiendavad massiteabevahendid.

Harjumaa päästeteenistuse kriisireguleerimise osakonna juhataja asetäitja Arvo Sirel ütles, et inimesed peavad juba ette teadma seda, mis võib neid ohustada, ning seda ülesannet täidab näiteks pressiteenistus. „Probleem on aga elanike alarmeerimisega vahetult enne või pärast juhtumit.”

„Kui Nõukogude Liit lagunes, lagunes ka tsiviilkaitse ja hävitati Tallinna võimas hoiatussireenide süsteem,” sõnas Sirel. „Sireene oli linnas üle 40 ja neid oli häire puhul kuulda igas linna punktis. Tollane süsteem oli välja mõeldud küll III maailmasõja puhuks, aga elu on näidanud, et me vajame seda ka praegu.”

„Lisaks sireenidele pannakse nüüdisaegsetesse süsteemidesse ka ruuporid, kust saab edastada kõnet,” lisas päästeametnik. „Öösel inimene reeglina ju telerit ei vaata ja mobiili lülitab välja, seega nendest kahest kanalist elanikkonna alarmeerimiseks ei piisa. Seda näitas selgesti ka Pärnu üleujutus.”

Päästeteenistuse hinnangul kulub tööprojekti väljatöötamiseks 300 000 krooni, kogu süsteem läheb maksma aga miljoneid. Häiresüsteemi paigaldamisega loodab linnavalitsus algust teha juba järgmisel aastal.