Tallinn ei takista mälestusmärgi rajamist

Tallinna võimud ei saa takistada linnas vabadusvõitlejatele mälestusmärgi püstitamist, nagu ei saa linn ka Eesti Vabadusvõitlejate Liidu tegevust ära keelata, ütles Raepressi juhataja Toomas Raag Vene uudisteagentuurile Interfax.

Raag selgitas, et loa mälestusmärgi rajamiseks väljastas Tallinna linnavalitsuse planeerimisamet 20. augustil 2000. aastal, kui linna juhtis Jüri Mõis. Mälestusmärgi rajamise idee pärineb Eesti Vabadusvõitlejate Liidult.

Raepressi juhataja tõdes, et linnavõimud ei saa vabadusvõitlejate liidu tegevust keelata. “Liit on ametlikult registreeritud ning me ei saa keelata tal oma üritusi korraldada, kui neil ei kasutata natsisümboolikat ega õhutata rahvustevahelist vaenu, usulist või muud sallimatust,” ütles ta.

Raag kinnitas, et Tallinn toetab mälestusmärgi rajamist 200 000 krooniga. “Kultuuriväärtuste amet kavandas selle rahaeralduse juba 2002. aasta eelarve koostamisel eelmises linnavalitsuses,” ütles Raag.

Eesti Vabadusvõitluse Vääristamise Fondi juhatuse esimees Kuno Raude on BNS-ile öelnud, et mälestusmärgi avamine lükkus juulist sügisesse, kuna mälestusväljakut ei saadud juuli alguseks täies mahus valmis.

Nõukogude sõjaväe mälestusmärgina tuntud Tallinna Maarjamäe memoriaali ning Saksa sõjaväe kalmistu lähedusse rajatavast mälestusväljakust on Raude sõnul valmis kolm risti ning 16 tahvlit 1944. aastal Punaarmee vastu võidelnud väeosade nimedega. Väljakule on kavandatud ka suur malmvalust Eesti kaart, kus on toodud omaaegsed lahingupaigad.

Taanduvate Saksa vägede järel tulnud Punaarmee jõudis Eestisse Narva jõe äärde 1944. aasta jaanuaris. Aasta alguses kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon, paljud eestlased lootsid kahe suurriigi mõõduvõtmist ära kasutades taas Eesti iseseisvuse taastada.

Juulis-augustis 1944 peeti Sinimägedes Eesti ajaloo veriseimad ja ohvriterohkeimad lahingud, kus peale Eesti ja Saksa väeosade võitlesid Nõukogude armee vastu ka Taani, Norra, Hollandi, vallooni ja flaami väeosad.

18. septembril tehti Tallinnas katse moodustada iseseisva Eesti valitsus, kuid Punaarmee vallutas Tallinna 21. septembril ja kogu Mandri-Eesti 24. septembriks. Vastupanu Lääne-Eesti saartel kestis 24. novembrini.