Tallinn: arvelduskrediidi kasutamine on tavaline
„Arvelduskrediidi lühiajalisel kasutamisel linna tegevuste rahastamiseks pole midagi erakordset,“ kinnitas linna finantsdirektor Katrin Kendra. „Seda on kasutatud ka eelnevatel aastatel, tegemist on tavapärase tegevusega rahavoogude juhtimisel.“
Tallinna linnale on omane, et aasta alguse väljamaksed ületavad sama perioodi laekumisi. Üheks põhjuseks on ka asjaolu, et jaanuaris ja veebruaris maksab linn eelmisest aastast üle tulnud kulutusi. Samas on laekumiste mõttes aasta alguskuud teistest tagasihoidlikumad.
"Näiteks alles märtsikuus laekub linnale esimene suurem osa maamaksust," lisas Kendra.
Seega on tavapärane, et aasta alguses kaetaksegi kulutusi nii eelmise perioodi kassajäägi kui ka vajadusel arvelduskrediidi arvelt.
Vastavalt Tallinna linna 2010. aasta eelarvele on linnavalitsusel volitus võtta eelarveaasta kestel kassalaenu suurima lubatud jäägiga 300 miljonit krooni. Selle alusel on sõlmitud arvelduskrediiti leping summale 250 miljonit krooni, mida linn saab kasutada rahavoogude juhtimiseks eelarveaasta kestel.
2010. aasta alguskuude laekumistest suuremate väljamaksete üheks põhjuseks võib pidada ka erakordselt külma ja lumerohke talvega kaasnenud linna asutuste küttekulude kasvu, mis on mullusest ligi 13 protsenti suuremad, kui ka vajadust teha suuremaid kulutusi lume äraveoks.
„Kindlasti ei ole põhjust ühe kuu põhjal rääkida lisaeelarve koostamise vajadusest,“ ütles Kendra. „Ootame ära esimese kvartali lõpu, siis on pilt selgem ja on võimalik prognoose täpsustada.“
