Tallinlased liiklusega enam rahul kui tartlased

Äsja val­mi­nud Tar­tu ela­ni­ke ra­hu­lo­lu-uu­rin­gu tu­le­mu­sed näi­ta­sid, et tart­las­te ar­va­tes on Tar­tu väärt linn ela­mi­seks, töö­ta­mi­seks, õppi­mi­seks ja las­te kas­va­ta­mi­seks, kuid ülla­tus­li­kult sel­gus, et tart­las­te ra­hu­lo­lu oma ko­du­pai­ga ümb­ru­se kva­li­tee­di­ga on märk­sa ma­da­lam kui pea­lin­las­tel.

Uu­rin­gut juh­ti­nud Tar­tu lin­na­sot­sio­loo­gi Kris­ti Aro sõnul häm­mas­tas see as­jao­lu vei­di ka te­da. „Ki­pun ar­va­ma, et tart­la­sed on olu­li­selt krii­ti­li­se­mad kui Tal­lin­na ela­ni­kud,” in­terp­re­tee­ris Aro uu­rin­gu­tu­le­mu­si, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ap­ril­list ok­toob­ri­ni kor­ral­da­tud uu­rin­gu tu­le­mu­sed näi­ta­sid, et kõige enam häi­rib tart­la­si see, et lin­natä­na­va­tel ei saa kui­gi häs­ti lii­gel­da lii­ku­mis­puu­de­ga ini­me­sed. Vaid kaks prot­sen­ti küsit­lu­ses osa­le­nud 1718 tart­la­sest ar­vas, et lii­ku­mis­puu­de­ga ini­mes­te­le on loo­dud Tar­tus pii­sa­vad lii­ku­misvõima­lu­sed. Pea­lin­las­te seas ke­va­del kor­ral­da­tud uu­rin­gu tu­le­mu­sed näi­ta­sid aga, et Tal­lin­nas peab lii­ku­mis­puu­de­ga ini­mes­te lii­ku­misvõima­lu­si heaks viien­dik küsit­le­tuid.

Ka ena­mik tei­si tart­la­si häi­ri­va­test mu­re­dest on seo­tud liik­le­mi­se ja liik­lu­se­ga. Nii näi­teks peab vaid 12 prot­sen­ti küsit­le­tu­test heaks jalg­rat­ta­tee­de ar­vu ja olu­kor­da. Tal­lin­las­test pi­das jalg­rat­ta­tee­de olu­kor­da pii­sa­valt heaks nel­jan­dik küsit­le­tuist.

Jalg­rat­tak­lu­bi Vän­ta Aga pre­si­den­di Rein Le­pi­ku ar­va­tes näi­tab tart­las­te suh­tu­mi­ne ühest küljest ra­hu­lo­le­ma­tust, tei­salt aga se­da, et Tar­tus lii­gu­tak­se üha roh­kem rat­ta­ga.

„Tar­tus on jalg­rat­ta­teed ol­nud ju­ba mõned aas­tad luu­bi all ja ka tä­nu mee­dia­le tea­vad tart­la­sed, et sel­les osas saab linn olu­li­selt roh­kem ära te­ha,” mär­kis Tar­tu lin­na­va­lit­sust kerg­liik­lus­tee­de küsi­mus­tes nõus­tav Le­pik.

Te­ma hin­nan­gul ei ka­su­ta tal­lin­la­sed jalg­ra­tast igap­äe­va­ses liik­lu­ses nii pal­ju kui tart­la­sed.

„Tal­lin­las­te pea­mi­ne mu­re on see, kui­das saaks oma Hum­me­ri või „be­ma­ri­ga” lin­nas mu­ga­valt lii­ku­da. Tart­la­sed see­vas­tu mõtle­vad ja­la käi­mi­se­le ja rat­ta­ga sõit­mi­se­le,” li­sas Le­pik.

Tal­lin­la­sed on tart­las­test roh­kem ra­hul kõigis elu­kesk­kon­da puu­du­ta­va­tes ka­te­goo­ria­tes. Siis­ki mär­gi­vad Tar­tut puu­du­ta­va uu­rin­gu kor­ral­da­jad, et vald­kon­da­de pa­re­musjär­jes­tus on mõle­ma lin­na ela­ni­kel sa­ma­su­gu­ne.

Tar­tu lin­na­pea Ur­mas Kruu­se ar­va­tes on tart­la­sed ko­du­lin­na­ga ra­hul. „Kuid sai­me kin­ni­tust, et ühist­rans­por­di ja jalg­rat­ta­liik­lu­se suh­tes tu­leb meil as­ju pa­ran­da­da,” li­sas Kruu­se.

Ankeetküsitlus „Tartu ja tartlased 2008” näitas, et tartlased liiklevad tavaliselt jalgsi. Populaarsemad transpordiliigid on auto ja ühissõidukid. Võrreldes 2003. aastaga on kasvanud autokasutajate osatähtsus. Autot kasutati eelkõige kiiruse ja mugavuse tõttu.

Kuigi kesklinna ühissõidukitega kättesaadavus on aasta-aastalt paranenud, on tartlaste rahulolu ühistransporditeenusega võrreldes 2003. aastaga vähenenud.

Pooled tartlased elavad Nõukogude perioodil ehitatud paneelelamutes, kuigi kaks kolmandikku neist eelistaks elada ühepere-elamus.

Tartlaste eluaseme suurus on veidi kasvanud, paranenud on ka mugavused, seda eriti külma ja sooja vee kasutamise ning pesemisvõimalused. Tartlased olid oma elamistingimustega rahul. Keskmisest rahulolevamad olid Tähtvere ja Ihaste elanikud.

Ajavahemikul 2003–2007 oli elukohta vahetanud 39% elanikest. Lähiaastatel soovis elukohta vahetada 40% tartlastest.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines