Talgud toimuvad näiteks Ontika, Viitna ja Alatskivi maastikukaitsealadel, Anija, Peningi ja Raadi mõisa parkides, Otepää ja Haanja loodusparkides ning Karula rahvuspargis, Alam-Pedja
looduskaitsealal ja veel väga paljudes kaunites kohtades. Lisaks prügikoristusele tehakse ka võsakoristust, koristatakse ebaseaduslikke lõkkekohti ja puhastatakse jõgesid.

Talguliste pilgu läbi huvipakkuvamate objektidena võib näiteks nimetada Naissaart, Hiiumaal asuvaid Hanikatsi ja Saarnaki laidusid ning Manilaidu.

Eesti maismaast on ligi üks viiendik kaetud erinevate kaitsealadega. Paljud talgud peetakse just sellel viiendikul.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kuke sõnul on tore, et nii paljud kaitsealused objektid saavad talguliste abiga korda. “Meie kaitstavate alade üks pärle - pärandmaastikud - on suures osas kujunenud just talgutöö tulemusel,” ütles Kukk.

Siiski tuleks talgutöid tehes arvestada ka sellega, et looduses on
alanud aasta olulisim periood - pesitsemine- ning loomad ja linnud on
häirimise suhtes tundlikud.