Taksojuhid nöörivad endiselt välismaalasi
“Põhjus järjekordse uuringu läbiviimiseks andis paljude hotellijuhtide pidev kriitika taksonduse üle,” selgitas EHRL-i juhatuse esimees Tarmo Sumberg.
“Peame tõdema, et ei linna ega ka taksofirmade endi järelevalve igasugu seadustele, headele kommetele ja ka loogikale käegalöövate taksojuhtide üle pole ilmselgelt piisav ja sisuliselt seisavad nad kus tahavad, millal tahavad ning küsivad välimaalastelt raha mitte taksomeetri vaid oma suva järgi.”
EHRL järelpärimise peale teatasid sarnasest murest ka turiste teenindavad Eesti turismifirmade liidu liikmed. “Kuna takso kasutamisel on tegu turisti esmamuljega külastatavast maast, mis võib saata teda kogu reisi ning mõjutada lõpphinnangut, siis on loomulik, et probleem teeb EHRL-i liikmeid väga murelikuks.”
Uuring, kus hotellide turvatöötajad küsitlesid päeva jooksul taksoga hotelli saabunud kliente, viidi läbi kuues hotellis: Reval Hotel Olümpia, Reval Hotel Park & Casino, Hotell Tallink, Sokos Hotel Viru, Meriton Grand Hotel Tallinn, Reval Hotel Central.
Kokku küsitleti 108 välismaalast, kellest 62 olid maksnud taksojuhi nõudmisel enam kui on antud marsruutide normaalseks maksumuseks hinnanud Eesti taksojuhtide liit. Sealhulgas oli 55,5%-l juhtudest hind üle 25% normaalhinnast, harvad polnud juhtumid, kui küsiti poolteist kuni kolm korda rohkem normaalhinnast.
Uuring tõi välja, et seaduseid ja häid tavasid eiravaid autojuhte leidub kõigis taksofirmades. Kuigi suurem hulk turiste sõidutati sel päeval hotellidesse Linnatakso, Tulika ja Tallinna Taksopargi taksodega, on kliente tüssanud taksojuhte kõigi sel päeval sõitnud taksofirmade hulgas.
EHRL-ile on teada kõigi sel päeval antud hotellidesse välismaalasi toonud taksode numbrimärgid ja kliendi kommentaarid sõidu kohta. “Avaldame need andmed Eesti taksofirma liidule ja taksofirmadele. Loodame, et firmade juhid kliente petnud juhtide pead ei silita,” sõnas Tarmo Sumberg.
Sumbergi sõnul on võrreldes eelmise küsimuse tõstatamisega 2004 aastal tõsise probleemina lisandunud kontrollimatult tegutsevate nn varrukataksode probleem.
“Need on juhid, kes jahivad kliente kõikjal –sadamas, hotellifuajeedes, parkides ja mujal, päeval ja öösel,” selgitas Sumberg, “osad hotellid on läinud üle konkreetsete taksofirmade vautšerite müügile hotellides, et tagada klientide võrdne kohtlemine, kuid sageli haaravad nn varrukataksojuhid enda autodesse ka juba vautšeri lunastanud isikud ja nõuavad sõidu lõppedes ikkagi uut maksmist.”
Sumbergi sõnul paistab silma ka nõrk kontroll loendamatu arvu eravedajatena tegutsevate taksojuhtide üle. “Pole vist vaja olla Sherlock Holmes, et märgata — korrektset taksonduskultuuri Eesti veel pole ning välismaalastele, kes saabuvad meile enamjaolt tsiviliseeritud ühiskondadest, ei ole see meeldiv.”
Uuring tõi välja ka muid vajakajäämisi lisaks küsitud kõrgemale hinnale. Näiteks saavad kliendid nimetatud taksode tariifidest ja sõidu võimalikust maksumusest teada alles sõidu lõppedes. Sageli ummistavad kliente püüdvad “varrukataksod” kliente püüdes hotellide esised tänavad ja segavad liiklust, takistavad juurdepääsu hotelli lepingulistele taksodele.
Sumbergi sõnul on antud teemat korduvalt tutvustatud ka Tallinna linnavalitsusele. Nii oli see 2004. aastal, tuginedes siis läbi viidud küsitluse tulemustele. “Linnavalitsuselt saadud vastustes, samuti probleemi arutamiseks toimunud mitmetel nõupidamistel lubati probleem käsitlemisele võtta ning teha linnavalitsuse poolt kõik võimalik olukorra parandamiseks. Värske küsitlus näitab, et midagi pole muutunud.”
EHRL juhtide hinnangul võib senise kontrolli nõrkuse ja vastutamatuse üheks põhjuseks olla üliliberaalne kord teeninduskaartide väljaandmisel, kus kaarte väljastavad vedajafirmad ise. Nii EHRL-i kui Eesti taksojuhtide liidu arvates aitaks omavalitsusorgani poolt kehtestatav ja välja antav personaalne teenindajakaart.
