Vähemalt võib seda arvata kohtutäiturite menetluses olevate võlgade mahu statistika põhjal, mis on tehtud justiitsministeeriumis, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mullu märtsi keskpaigas oli kohtutäiturite mapi vahel võlgnevusi 7,5 miljardi väärtuses, kuid nüüdseks on see summa kasvanud 12,43 miljardi kroonini.

Kokku on kohtutäiturite käes 647 414 võlanõuet ja nende pealt läheb Eesti 49 atesteeritud kohtutäituri vahel täituritasudena jagamisele 1,05 miljardit krooni, mis teeb omakorda keskmiselt täituri kohta 21,4 miljonit krooni.

Täiturid enda väitel siiski kullavihmas ei suple, pigem on neil raskusi endise tulutaseme hoidmisega.

„Pigem on praegusel ajal raskusi senise tulu saamisel,” rääkis kohtutäitur Mati Kadak. „Võlgu on varasemast tunduvalt raskem kätte saada ja seetõttu ka täituritasusid saada.”

Näiteks polevat praeguses olukorras võimalik müüa kinnisasju. Nii lähevad võlgnikelt võõrandatud autod ja korterid müüki plaanitust tunduvalt väiksema hinnaga.

„On ka selliseid inimesi, kellelt pole kuskilt midagi võtta. Näiteks töötutele peame jätma elatusmiinimumi alles, kuid nad ei saa sedagi raha,” rääkis Kadak.

Kohtutäiturite lauale jõuab võlgu igast allikast – maksmata alimendid, telefoniarved, sõidutrahvid, hilinenud laenumaksed. Ühe variandina minnakse inimeste pangakontode kallale, kuid väga populaarne variant on ka pöörduda maksuametisse, kes peab nõude ulatuses maksutagastuselt raha kinni ja kannab hoopis täiturile.

Maksuameti andmeil on tänavu pöördutud ameti poole nõudega arestida 2,4 miljardi ulatuses maksutagastusi, millest nädala alguseks oli amet täitnud 39 miljonit krooni. Kokku jaguneb 2,4 miljardit krooni 65 000 kodaniku vahel.

Mõned inimesed on kohtutäiturite vigadega kimpus juba aastaid. Raul Veede kirjeldas oma kogemust täituriga järgmiselt: 1999. aastal käendatud õppelaenu asjus võtab temaga iga aasta alguses ühendust kohtutäitur, kes küsib raha, misjärel pärast mõningat selgitamist võtab nõude tagasi.

Nädala alguses kirjutas ka Päevaleht juhtumist, kus kohtutäitur Mati Roodes esitas maksuametile alusetu nõude liiklustrahvi asjus. Tegu polnud erandliku eksitusega, sest Päevalehega võttis ühendust Jelena Skljar, kellel juhtus sama lugu. „Kaks aastat tagasi maksime kohtutäitur Priit Petterile 21 000-kroonise trahvi ära,” meenutas Skljar.

„Mingil põhjusel tegeles toona sellega kaks täiturit. Maksmise järel oli minu arvates kõik korras, kuid tänavu maksutagastust saades avastasime ehmatusega, et härra Roodes on sama summa kinni pidanud.”

Skljari päringu peale selgus, et tegu on sama paari aasta taguse võlanõudega, mis mingil põhjusel on taas kord sattunud täituri kätte. Pärast nädalapikkust asjaajamist tühistas Roodes siiski nõude. „Miks tehakse niimoodi tööd, et mina pean pärast oma tööajast teiste vigu parandama?” pahandas Skljar.

Mati Kadak põhjendas selliseid täiturite eksimusi näpuvigadega, sest trahvinõuded saadetakse maksuametisse massnõudena ja kõiki ei suudeta kontrollida.