TÄISMAHUS | Loe Postimehe ajakirjanike umbusaldusavaldust peatoimetaja Peeter Helmele

 (451)
Postimees
PostimeesFoto: Tiit Blaat

Delfi valdusse on jõudnud Postimehe ajakirjanike avaldus, milles loetakse üles etteheited peatoimetaja Peeter Helmele, kes eile õhtul ameti maha pani.

Töötajate kannatuse sundis lõplikult katkema see, mis on toimunud viimase kuu jooksul, sest Helme oli asunud summutama arvamusvabadust Postimehe külgedel ning tsenseerima juhtkirja teemasid. Nii tema juhtimisstiil toimetusesiseselt kui ka arvamusavaldused majast väljas olid kahandanud tema autoriteedi olematuks.

Löögi alla sattusid mitu arvamuslugu ja selle autorit, nii näiteks 31. oktoobri homoabielusid toetav päevakommentaar, 23. oktoobril ilmunud apteegireformi tagasipööramise suhtes kriitiline juhtkiri kui ka 19. septembri päevakommentaar, mis võttis sõna Eestis elavatele välismaalastele tööd pakkuvate sõidujagamisteenuse Bolt ja ka kullerfirmade kaitseks. Samas ei olnud Helmel endal probleem tsiteerida arvamusloos Natsi-Saksamaa ühte peaideoloogi Joseph Goebbelsit.

Töötajad tõdesid, et Helme peatoimetajaks olemise ajal on teatud teemade käsitlemine ja osade maailmavaadete esindamine Postimehes takistatud. Lisaks heideti Helmele ette juhtimisoskuse puudumist, tahtmatust esindada Postimehe toimetust ja kaitsta Postimehe ajakirjanikke üha sagedasemate avalike rünnakute eest.

Avaldame siinkohal Postimehe töötajate pöördumise täismahus:

Viimase kuu sündmused on meid viinud nii kaugele, et oleme sunnitud avaldama umbusaldust Postimehe peatoimetajale. Peatoimetaja on asunud summutama arvamusvabadust Postimehe külgedel ning tsenseerima juhtkirja teemasid. Nii tema juhtimisstiil toimetusesiseselt kui ka arvamusavaldused majast väljas on kahandanud autoriteedi olematuks. Postimehe toimetus on juhtimiskriisis.

Seotud lood:

Ajakirjandus põhineb usaldusel. Ajalehe suurim vara on lugejate veendumus, et toimetus on teemade käsitlemisel vaba.

Postimeest on juba mõnda aega räsinud lugejate seas leviv kõhklus, et leht pole enam igakülgne ja sõltumatu. Meie oleme töötanud selle nimel, et tõestada vastupidist.

Ent nüüd oleme olukorras, kus peame tunnistama: teatud teemade käsitlemine ja osade maailmavaadete esindamine on Postimehes tõepoolest takistatud. Selle ebamugavuse põhjus tõukub ühest inimesest – peatoimetajast.

31. oktoobril survestas peatoimetaja arvamustoimetuse juhatajat tsenseerima päevakommentaari, mis avaldas toetust homoabieludele. "Postimees ei ole leht, mis nõuab homodele abiellumisõigust," teatas ta. Päevakommentaar on žanr, kus ajakirjanikud avaldavad isiklikke arvamusi. Tegemist ei ole vormiga, mis esindaks toimetuse seisukohti.

Peatoimetaja selgitus, mille järgi "teine külg peaks olema Postimehe maailmavaate avaldamise koht", tähendab otsest tsensuuri. Oleme lähtunud eeldusest, et Postimees seisab arvamuste paljususe ning diskussiooni arendamise eest. Väide Postimehe maailmavaatest on toimetusele jahmatav uus teadmine. "Kindlasti ei ole Postimees maailmavaateline väljaanne," ütles peatoimetaja 5. juunil ERR-i eetris.

Kui Postimees on vahepeal muutunud maailmavaateliseks, ei ole sellest toimetuse liikmeid teavitatud ning neil ei ole olnud võimalust sel teemal kaasa rääkida.

Vaid nädal tagasi üritas peatoimetaja ainuisikuliselt blokeerida apteegireformi tagasipööramisest rääkivat juhtkirja. Seda hoolimata kaaluka osa toimetuse argumenteeritud põhjendustest, miks just see juhtkirjateema oli ühiskondlikult kaalukaim. Selline käitumine tähendab otsest (enese)tsensuuri. "Mina pesen oma käed sellest puhtaks," teatas peatoimetaja, kui toimetus otsustas juhtkirja ikkagi sel teemal avaldada.

Kelle ees peab Postimehe peatoimetaja oma käed puhtaks pesema?

19. septembri Postimehes ilmus Martin Laine päevakommentaar "Käed eemale "woltidest ja boltidest"", mille järel ründas peatoimetaja avalikult kollektiivi ees selle autorit, öeldes et arvamuslugu oli lahmiv ja provotseeriv. "Ma loodan, et sa kirjutasid selle kogemata," ütles peatoimetaja ajakirjanikule, kes oli kommentaari tõttu portaali Uued Uudised rünnaku all.

Vahetult enne avaldas peatoimetaja arvamusloo, mille pealkirjas tsiteeris Joseph Goebbelsit. Maailmavaatelisest lõhest rääkivas arvamusloos ei selgitanud ega viidanud ta, miks pidas oluliseks Natsi-Saksamaa ühe peaideoloogi tsiteerimist. "Loomulikult tsiteerisin ma Joseph Goebbelsit meelega," kirjutas ta hiljem toimetuse nõutusele reageerides. Kuna autoriteetse meediaväljaande peatoimetaja tsiteeris oma maailmavaatest kõnelevas loos ilma selge viite ja põhjenduseta totalitaarse riigi peaideoloogi, pani ta sellega maailmavaatelise templi ka kogu toimetusele.

Arvamusloo jõulist ja provotseerivat stiili õigustas peatoimetaja hiljem rahvusringhäälingu eetris: "Meil on üha raskem rääkida sisulistest asjadest ja me saamegi neist rääkida ainult tugevaid sõnu kasutades." See on täpselt vastupidine põhjendustele, mis ta tõi aprillis Vilja Kiislerit Postimehest lahkuma sundides. "Minu meelest ei ole niivõrd jõuline lähenemine Postimehe stiil," ütles ta toona.

Lisades siia juurde igapäevased ilmingud, mis viitavad juhtimisoskuse puudumisele ning tahtmatusele esindada Postimehe toimetust, kaitsta Postimehe ajakirjanikke üha sagedasemate avalike rünnakute eest, oleme seisukohal, et sellises keskkonnas ei ole meil võimalik Postimehes töötada.

Teeme ettepaneku peatoimetajal ametist tagasi astuda. Vastasel juhul esitame tööpäeva lõpuks lahkumisavaldused.

Avaldusele kirjutasid alla Indrek Lepik, Holger Roonemaa, Henrik Ilves, Eva-Lotta Kivi, Oliver Kund, Martin Laine, Mari Mets, Helen Mihelson, Karl-Eduard Salumäe ja Ege Tamm. Kokku ühines sellega 19 Postimehe ajakirjanikku.