TÄISMAHUS: Energiavolinik Oettinger: elektri vabaturg on inimeste jaoks parim
Eesti Päevalehele antud eksklusiivintervjuus ütles Euroopa Komisjoni energiavolinik Günther Oettinger, et Balti riikidel ja Soomel tuleb lähemate kuude jooksul kaubale saada, kuhu ehitatakse regionaalne LNG terminal, millele võiks taotleda Euroopa toetust.
Eelmisel aastal sai Euroopa Komisjon valmis uuringu, mis soovitas rajada Balti riikide ja Soome ühise regionaalse LNG terminali Soome lahe äärde. Eeldusel, et Eesti ja Soome vahele rajatakse torujuhe, mis praegu eraldiseisvad gaasiturud ühendab. Pärast seda pole aga kuulda olnud suurest edasiminekust. Kas riigid peaksid nüüd LNG terminali asukoha omavahel siiski mingiks ajaks kokku leppima?
Oleme graafikus. Iga päev edasiminekut ei toimu, aga mis on meie ajahorisont? Vajame otsust enne selle aasta suvepuhkust. Balti riikide, Soome ja Poola vahel valitseb hea strateegiline atmosfäär ning LNG ja terminal on osa plaanist gaasituru mitmekesistamiseks ja tarnekindluse loomiseks.
Euroopa ülemkogu otsustab (intervjuu toimus neljapäeval enne ülemkogu lõppu – R.P.) järgmise seitsmeaastase eelarveperspektiivi üle. Selle sees on Euroopa ühendamise rahastu. Loodame järgmiste nädalate jooksul saada täpsemalt teada, millised vahendid on meil energiataristu kaasrahastamise jaoks: torujuhtmete, võrkude, hoidlate ja samuti LNG terminalide jaoks. (Hoolimata kärbetest jäi EL-i eelarvesse nendeks projektideks kokkuleppe kohaselt viis miljardit eurot – R.P.)
Komisjon teeb ühishuvi väljendavaid projekte puudutava ettepaneku ehk juba enne juuni lõppu. Seega oleks enne seda konstruktiivseks viimaseks sammuks otsustada, millist kohta aktsepteeriksid projekti liikmesriigid. Jah, tehti analüüs, milles soovitati Soome lahe ümbrust. Aga see on lahtine, milline liikmesriik selle täpselt saab. Järgmine ja viimane asjasse puutuvate ministrite kohtumine on meil kavas võib-olla juba sellel kuul või siis märtsis.
Seega, praegu me ei hiline, kuid peame astuma viimased sammud nüüd järgmiste kuude jooksul.
Enne kui LNG terminal valmis saab, peavad riigid lahutama gaasi põhivõrgu ja tarnija – Leedul on plaan, Eesti on määranud tähtaja. Kuid teised näivad väiksema kiirusega liikuvat. Kas ka põhivõrgu eraldamist tuleks rohkem koordineerida?
LNG terminal peab saama kõigi osalisriikide eeliseks. Seega, lõppude lõpuks pole tähtis, kes saab terminali või kus see asub, kui on tagatud gaasi liikumine igas suunas ja eraldatud gaasi põhivõrk, ning see tähendab konkurentsi turul. Võrkude eraldamine on võti selle hüve tagamiseks kõigi seotud riikide jaoks. Ja nad on õigel kursil, kuigi nad eelistavad erinevaid juriidilisi teid gaasivõrkude eraldatuse saavutamiseks – nagu teate, on selleks eri variante. On teatud viivitusi, aga see pole üksnes selle regiooni probleem, vaid laiem küsimus. Aga ma olen kindel, et kui LNG terminal on valmis ja töötab, on ka taristu valmis niisamuti kui juriidiline alus turu funktsioneerimiseks. See toob kasu kõigi tarbijate jaoks, kõigis seotud riikides.
Pole mingi saladus, et Balti riikide gaasi põhivõrkude eraldamisest on puudutatud Venemaa Gazprom. See ettevõte on saatnud signaale, et pole üldse õnnelik torude lahutamise pärast. Ütlesite, et iga riik otsustab, kuidas ta selle eraldamise ellu viib. Kas Euroopa Komisjon seisab kindlalt nende riikide taga: tähenduses, et riikidel on õigus võrgud lahutada ja kellelgi teisel pole õigust seda protsessi väärata?
Me oleme liikmesriikide nõustaja ja partner. Valitsuste ülesanne on selgitada, milline võimalus gaasivõrkude eraldamiseks parasjagu sobib. See on olnud kogu aeg meie lähenemine läbirääkimistel Venemaa partneritega. Kuid on ka mõned teised kaasused, seega pole see ainult Eesti probleem.
Kui juba Eestit mainite – meil avanes selle aasta alguses täielikult elektriturg. Just praegu saavad inimesed kätte esimesi vabaturu elektriarveid ja paljud on pahased, kuna arved on suuremad kui enne. Mis kasu turu avamisest on, küsivad nad. Teisalt on see seletatav osaliselt sellega, et Eesti on osa nn Balti energiasaarest, mis pole piisavalt Euroopa Liiduga ühendatud. Kuidas ja kas Euroopa Komisjon kavatseb nüüd aidata Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteeme piisavalt ja enamal määral Euroopaga ühendada, et see turu avanemine ka inimestele lõpuks kasu tooks?
Jah, see on pikaajaline projekt, mille suur siht on sünkroniseerida Balti riikide elektrivõrgud Euroopa omaga. Me kaasrahastame investeeringuid, et integreerida Balti riike aina enam Euroopasse; et oleks rohkem ühendusi elektri impordiks ja ekspordiks, et oleks rohkem konkurentsi ja valikuvabadust. Ja nagu kõik teised teenused on tõestanud, suurem konkurents ja valik on madalamate hindade võti. Seega, hinnaarengud neil päevil pole tegelikult siseturu reeglitega seotud nähtus. Me peaksime tegelikult võrdlema hindu ehk 2010. aasta ja 2015.–2018. aasta vahel.
Enne turu avanemist olid reguleeritud hinnad, kus ei kajastunud elektritootmise täielikud kulud. Kui need ei kajastu hinnas, tuleb vahe katta maksumaksjal või muude meetmete abil. Ma olen täiesti kindel, et kokkuvõttes on tegu parima ja odavaima viisiga, millel on palju eeliseid.
Nii et vabaturg on inimeste jaoks kõigist parem võimalus?
Ma küll arvan nii. Võtke kasvõi ajalehed. Mis oleks siis, kui teil oleks vaid üks ajaleht terve riigi peale? Mitme puhul on kvaliteet ikka parem, kajastatakse rohkem vaatekohti. Sama kehtib autode, toidu või riiete kohta.
Maailmas toimub väga huvitavaid gaasiga seotud arenguid, eriti mis puudutab nn kildagaasi. USA-s on see kaasa toonud lausa revolutsiooni – gaasi toodetakse suurtes kogustes ja hinnad on alla läinud. See omakorda lükkab maailmaturul LNG-d Euroopasse. Ka Euroopas uuritakse kildagaasi tootmise võimalusi. Kas te näete, et kildagaasi revolutsioon võiks avaldada suurt mõju Euroopa energiatarbimisele ja panna gaasi liikuma praeguse idast läände suuna asemel läänest itta?
Ei, ma ei arva sedasi. Kui vaatate näiteks Prantsusmaad, siis seal pole kildagaasi. Samuti pole seda Saksamaal. Suurbritannias ja Hollandis on teatud kogus tavalist gaasi, mis lõppeb enne 2030. aastat. Meie energiaallikad jäävad ikka itta.
Aga meie gaasivõrgud peavad olema paindlikud, mis lubavad tarnesuunda muuta. Nad peavad võimaldama gaasi tarnida igalt poolt. Läänest itta, põhjast lõunasse jne. Minu ootus on, et kildagaas võiks mängida Euroopa gaasiturul teatud rolli küll. Mitte küll selle „ühe ja ainsa” rolli, aga kui arvestate tavaliste gaasivarude lõppemist, siis ehk võiks kildagaas asendada tavalise gaasi praegust rolli.
Jah, kildagaas USA-s toob kaasa muutusi maailmaturul. Selle tõttu tuleb Euroopasse rohkem LNG-d, mida enne oli vaja USA-l, aga nüüdseks on need kogused vabanenud maailmaturul.
Kui kildagaasi tootmine USA-s toob rohkem ja odavamat gaasi kasvõi siis LNG vormis Euroopa turule, siis kas näete, et gaas võiks olla see allikas, millega Euroopas saaks lähiajal asendada väga saastavat söeenergiat?
Probleem on selles, et USA-s asendab gaas praegu juba sütt. Süsi on odav ja tuleb ka turule ning mängib suurt rolli nii Hiinas kui ka Euroopas. Näen seda võtmena nii söe- kui ka gaasielektrijaamadele. Kindel on see, et gaas mängib suurt rolli tulevikus, sest see on kõige paindlikum energiaallikas. See sobib näiteks taastuvate energiaallikate kõrval kasutamiseks kõige paremini.
Samal ajal on gaas ikkagi fossiilkütus ja kuigi ei tekita nii kõvasti süsihappegaasi emissioone kui mõned teised allikad, käsitleb seda samas võtmes ka Euroopa. Kui aga ütlete, et gaasil on tähtis roll taastuvate energiaallikate kõrval, siis kas EL peaks sellele allikale uue pilguga vaatama: et soodustada veelgi gaasi kasutamist, sest see ju aitab taastuvaid energiaallikaid rohkem kasutusele võtta?
Gaas on aktsepteeritav, aga tõsi, sellel on ka CO2 faktor. Seega näen seda, nagu see on – viisina hoida gaasi meie pikaajalises energiaallikate segus ka pärast 2030. aastat. Me vajame tarka energiasegu, juhul kui selles on vaja sütt, tulevad meile ka mõned elektrijaamad, mis kasutavad kivisütt veel pikka aega. Me vajame rohkem gaasi, et olla paindlikumad, sest toodame elektrit aina enam kõikuvatest allikatest nagu tuul ja päike.
Ajakirjaniku sõitu Brüsselisse rahastas Euroopa Komisjoni Tallinna esindus.
24. jaanuaril teatas Euroopa Komisjoni energiavolinik Günther Oettinger Euroopa Komisjoni nimel, et kaebab Eesti kohtusse puudujääkide tõttu energiaturu direktiivi ülevõtmisel. Trahv elektridirektiivi ebapiisava täitmise eest oleks 5068,8 eurot päevas ja gaasidirektiivi ebapiisava täitmise eest 4224 eurot päevas.
Eesti ametnikud ja poliitikud olid selle lähenemise üle üllatunud ja kinnitavad igal moel, et direktiivi nõuded on kenasti üle võetud. Tegu on segase olukorraga. Kas on veel võimalik, et Eesti ja Euroopa Komisjon leiavad siiski mingi kompromissi või läheb asi kindlasti kohtusse?
„See on normaalne protsess ja tegemist pole kriminaalse teoga. See pole tegelikult konflikt – nõuded tuleb üle võtta. Mõned riigid on seda teinud, mõned on hilinenud ja teised on üle võtnud mitte terves ulatuses. Seega tuleb neil teha rohkem,” kinnitas Oettinger. Tema sõnul on nad valmis andma nõu ja võivad ka kohtuta lõpetada, kui Eesti parlamendis on edasiminekuid. Oettinger kinnitab, et need iga päeva kohta kohalduda võivad suured trahvid ei pruugi rakenduda, kui parlament asja veel parandab.
