TÄISMAHUS: Elektrimüüja valimiseks on jäänud veel nädal aega

Soodsaima elektrimüüja leidmiseks peaks pakkumisi võtma mitmelt firmalt. Asjaajamiseks tuleb kindlasti varuda aega, sest teenindussaalides on pikad järjekorrad. Elektrinäitu tuleb hakata teatama mitte elektrimüüjale, vaid võrguettevõtjale.

Täpselt nädala pärast, 10. detsembriga lõpeb võimalus valida endale elektrimüüjat, kes 1. jaanuarist teenust osutama hakkab. Valida ja lepinguid sõlmida saab ka hiljem, kuid sel juhul peab arvestama, et müüja vahetamiseks kulub 21 päeva ja teenust hakatakse pakkuma kalendrikuu vahetusel. Nii et kui sõlmite lepingu näiteks 11. detsembril, hakkab see kehtima alles 1. veebruarist. Vahepealsel ajal on elekter tagatud üldteenusega, kuid see ei pruugi olla rahaliselt kõige soodsam.

Kuidas elektrimüüjat valida?

••Endale soodsaima elektrimüüja valimiseks peaks küsima pakkumisi eri müüjatelt ja neid omavahel võrdlema. Kindlasti peab tähele panema ka teisi lepingutingimusi peale elektrienergia hinna. Näiteks Elektrum küsib kahetariifse arvesti puhul elektrihinnale lisaks 2,1 eurot kuutasu, Elektrimüügi AS lisab kindlustusega börsihinna paketi puhul teenustasu 3–6% elektriarvest ja küsib paberarve väljastamise eest 50 senti.

Et elektrimüüjatelt pakkumisi saada, tuleb anda neile Eleringi Andmelaos selleks luba ja seejärel tehakse pakkumine, arvestades viimase 12 kuu elektritarbimise mõõteandmeid (www.andmeladu.elering.ee). Andmelaos saab iga lepinguomanik ka ise oma viimase aasta elektritarbimist analüüsida. Lepingut saab sõlmida internetis, telefoni teel ja elektrimüüja teenindusbüroos.

Nii telefoni teel asjaajamiseks kui ka teenindussaalis lepingu sõlmimiseks on soovitatav varuda aega, sest järjekorrad on pikad. Proovisime järele: näiteks Eesti Energia infotelefoni 1545 süsteem katkestas mitmekordsel proovimisel kõne ise, sest „järjekorrad on pikad, vabandame”. Majandusministeeriumi infotelefonile 616 0160 pääses aga kohe löögile.

Millal kehtib öö- ja millal päevatariif?

••Kahetariifse arvesti puhul tuleb silmas pidada, et vastavalt Elektrilevi reeglitele arvestatakse päeva ja ööd kellaaja järgi. Päevatariif kehtib esmaspäevast reedeni: suvel kell 8.00–24.00 ja talvel kell 7.00–23.00 ning öötariif vastavalt esmaspäevast reedeni: suvel kell 24.00–8.00 ja talvel kell 23.00–7.00 ning kõigil laupäevadel ja pühapäevadel.

Mis vahe on börsihinnal ja fikseeritud hinnal?

••Enamikul elektrimüüjatel on kaks peamist paketti, millest üks põhineb elektrimüüja poolt kindlaks määratud ehk fikseeritud hinnal ja teine kõikuval börsihinnal, millele müüja lisab oma marginaali.

Fikseeritud hinna puhul on plussiks kindel hind, mis püsib samasugune terve kokkulepitud aja vältel. Kuna müüja on fikseeritud hinna sisse arvestanud kõik riskid, et mitte ise miinusesse jääda, kui hind börsil tõuseb, võib selline pakett kokkuvõttes kallimaks osutuda. Prognooside järgi on näiteks Eesti Energia pakett Kindel 3% kallim kui Muutuv ehk börsihinnal põhinev pakett. Kui kokkulepitud hind on liiga kõrge, on eratarbijal võimalik leping ühekuuse etteteatamisajaga lõpetada. Juriidilistelt isikutelt võib müüja leppetrahvi küsida. Tarbijal võib olla soodsam fikseeritud hinnaga pakette sõlmida kevadel või suvel, sest keskmine börsihinna tase on siis madalam.

Börsihinnaga pakett tähendab elektri turuhinna ehk õiglase hinnaga tähtajatut lepingut, millele müüja lisab oma (läbipaistva) marginaali, ja börsihinna kõikumine mõjub tarbijale vahetult. Nii on võimalik hinna langusest kasu saada, aga arvestada tuleb ka börsihinna kerkimisega näiteks külmal ajal. Tarbijale, kel pole tunnilugemisega arvestit, kujuneb börsihind tema jaoks kaalutud keskmise hinnaga, mis pole üksühene börsihind Nord Pool Spotis.

Kahest eelmisest 50-50 kombineeritud pakett peaks sobima neile, kes soovivad pehmendada börsihinna kõikumistest tingitud hinnariske.

Kuidas toimub ettemakse arvestus ja tasaarveldus?

••Ettemaksega pakettide tarbimise arvestus tehakse üldjuhul Andmelaos olevate andmete põhjal ja täpsemate andmete puudumise korral arvestatakse kuu koguseks 1/12 aastatarbimisest.

Ettemakse ja tasaarveldus tehakse igal kuul. Näiteks jaanuari ettemakse arve läheb kliendile jaanuari alguses. Veebruarikuus tehtaval veebruari ettemaksearvel aga tehakse kliendile tegelike tarbimisandmete põhjal tasaarveldus jaanuari eest.

Kuidas toimub elektriarve maksmine?

••Kui praegu saab tarbija koju ühe elektriarve, mille järgi tuleb tasuda nii võrguteenuse kui ka tarbitud elektri eest, siis uuest aastast on tarbijal kaks lepingut – enda valitud elektrimüüjaga ja võrguteenuse osutajaga. Kui võrguettevõtja ja elektrimüüja on kokku leppinud esitada ühiseid arveid, saab ka tarbija ühe arve. Kui aga postkasti jõuab kaks arvet, siis on ühel võrguteenuse maksumus koos taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisiga, teisel kajastub elektri maksumus.

Kas elektrinäidu esitamine muutub?

••Elektrinäitude esitamine jääb samasuguseks, kuigi tarbija võib võrguteenust ja elektrit osta eri firmadelt. Näit tuleb esitada ikka vaid ühe korra ja võrguettevõttele, kelle võrguga klient on ühendatud. Elektrimüüjani jõuavad näidud juba automaatselt.

Tarbijakaitseameti direktor Andres Sooniste: pöörake tähelepanu müügilepingu tingimusteleTarbijakaitseamet soovitab elektrimüüjaga lepingut sõlmides hoolega vaadata ka n-ö peenikeses kirjas trükitut.

••Andres Sooniste, kuidas olete rahule jäänud teavitustööga, mida on enne elektrituru avanemist tehtud?

Riigi poolt võib rahule jääda, sest liiga palju ette teavitada ja ainult emotsionaalselt rääkida sellest, kui palju hind tõuseb, poleks mõtet olnud. Pakkumised tulid ju alles oktoobris.

Oluline on see, et suhteliselt pakkumiste turule tuleku alguses sai ühe tüüptingimuste faktori ehk lepingu lõpetamise trahvi päevakorrast maha võtta. Olgem ausad, see oli suhteliselt läbipaistmatu hinnakomponent, mille suurust me oleks pidanud tõenäoliselt tükk aega hindama.

••Millised on peamised kaebused, mis tarbijakaitseametile tarbijatelt elektrimüüjate kohta tulevad?

Inimestes on küsimusi tekitanud peamiselt see, kas igasugu pakkumised ja agressiivsed-aktiivsed müügivõtted, mis teistes ärivaldkondades on tihtipeale ammuilma tuntud, on ka elektriäris põhjendatud. Me oleme mõned menetlused ka käima lükanud, kui meile tundub, et elektrimüüja on – ennekõike telefonimüügis – üle piiri läinud.

Seaduse mõistes on tähtajaliste pakkumiste tegemine lubatud, aga peab kontrollima, kas need ikka on tähtajalised. Kui selgub, et sama pakkumine kehtis tegelikult eile ja kehtib nädal aega hiljem, aga tarbijale öeldi, et „ainult täna”, siis on see selge eksitamine.

••Millele peaks tarbija veel tähelepanu pöörama?

Tahaks veel kord üle korrata, et kõige olulisem pole alati elektri hind, vaid hoopis lepingutingimused, mida tuleb hoolikalt lugeda. Kuidas toimub lepingu automaatne pikenemine? Kuidas saab lepingust taganeda, kui ei teata üht kuud ette? Millal tuleb teatada näidud? Millised on trahvid või viivised? Kas paberarved on tasulised? Selliste küsimustega peaks inimene kursis olema, sest need võivad olla igal müüjal erinevad. Ja jällegi – need kõik on sellised nüansid, mida me tavaliselt teiste pikaajaliste lepingute sõlmimisel jälgime, aga võib-olla elektrilepingus ei oska tähelepanu pöörata.

Samuti on aktiivsed inimesed saanud läbirääkimiste tulemusena elektrimüüjalt märkimisväärseid hinnaalandusi, nii et kindlasti tasub selle nimel ise või grupiviisiliselt vaeva näha.

••Kas inimene peaks siis ikka paketti valima või jääma üldteenust kasutama?

Mina siin ametnikuna midagi soovitada ei saa. Küll aga on räägitud, et väikeste elektriarvete puhul ei peakski inimene mitte midagi tegema, sest kui 10-eurone arve hakkab olema üldteenusega 11 eurot, siis turult saadava pakkumise vahe võib olla niivõrd marginaalne, et tekib küsimus, kas sellega tasub end üldse vaevata. Suuremate arvete puhul muidugi tasub paremat pakkumist otsida.

••Kuidas te suhtute elektrimüüjate loosikampaaniatesse, mida klientide peibutamiseks korraldatakse?

Mind isiklikult jätavad nad külmaks, aga iseenesest pole see midagi uut ega keelatut. Teistes sektorites on selline asi tavapäraseks saanud. Aga kõigepealt tuleb inimesel selgeks mõelda, miks ma seda teenust vajan. Juhul kui selle lahendusega käib kaasas ka loosivõimalus või meene, siis on ju eriti hästi. Kui seda ei juhtu, siis saan öelda, et olen ikkagi teinud usutava ja läbimõeldud otsuse.