Taimekaitsespetsialist: umbrohutõrjel tasub kemikaale igal võimalusel vältida

 (54)

Tallinna botaanikaia taimekaitsespetsialist Pille Hermann leiab, et umbrohutõrjet tehes tasub kemikaale kasutada vaid viimases hädas ja ka siis kasutada võimalikult vähem ohtlikke vahendeid.

Üleeile kirjutas Delfi, kuidas Tallinna külje all Rae vallas Peetri alevis tehti mai esimeste nädalate vältel umbrohutõrjet glüfosaati sisaldava taimekaitsevahendiga. Lisaks sellele, et korrastustööd on jätnud endast maha inetud pruunid kõrbenud laigud, leiavad kohalikud, et umbrohutõrje tõttu on haigestunud lemmikloomad ning ka lastel on märgatud allergianähtusid.

Hermann rääkis Delfile, et enne taimemürkide kasutamist tuleb kaaluda, kas on võimalik kahjustajate, olgu selleks taimehaigused, kahjurid või umbrohud, arvukuse kontrolli all hoidmiseks rakendada kemikaalivaba tõrjet.

Ka keemilise tõrje puhul tuleks võimalusel kasutada vähem ohtlikke vahendeid. Näiteks umbrohutõrje tegemisel tuleb võimalusel valida üldhävitavate vahendite asemel selektiivsed mürgid, mis hävitavad näiteks võililled, kuid jätavad kõrrelised ja teised taimed jäävad kasvama. "Kindlasti ei ole keemiline tõrje vahend, et korvata eelnevalt haljastusalade hooldustöödel tehtud vigu või möödalaskmisi," rõhutas Hermann.

Kindlasti ei tohi taimemürke pritsida alal, millel on õitsvaid taimi. Seejuures tasub meeles pidada, et ka umbrohud on taimed. Õitsemise ajal tohib kasutada vaid neid kemikaale, mille pakendil on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal. Kindlasti tuleb arvestada ka tuule kiiruse ja õhutemperatuuriga.

Seotud lood:

Taimekaitsevahendi kasutamisel tuleb järgida kulunorme, töötlemiskordade arvu. Linnades ja asulates, samuti elamute vahetus läheduses tohib mürki pritsida vaid juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik muude meetmetega tõrjuda.

Haljasaladel mürkidega umbrohutõrje tegemisel tuleb teavitada ümberkaudset elanikkonda, paigaldades alale hoiatussildid teabega kasutatava taimekaitsevahendi ja ooteaja kohta, mille möödumisel võib haljasala taas kasutada.

Haljasalal mürgi pritsimisel peab vältima rajatiste, nagu laste mänguväljaku ja haljasalal olevate muude objektide, nagu trepikäsipuude mürgiga saastamist. Juhul, kui mürk satub pritsimisel nimetatud rajatistele või objektidele, tuleb need hoolikalt puhtaks pesta.

"Taimekaitsetööde tegemisel ei tohi unustada tervet talupojamõistust. Lisaks reeglite ja nõuete jälgimisele tuleb otsustada, kui otstarbekas see töö on," sõnas Hermann. "Kas umbrohuvaba maapind, kus ei kasva üksi taim, on ka silmale kaunis kaeda."

Umbrohumürkide kasutamist reguleerib taimekaitseseadus, milles on toodud ka nõuded taimekaitsevahendite kasutamisele avalikus ruumis.

Küsitlus #118543