"Siin Lüllemäel, kus toimus meie astronoomiahuviliste kokkutulek, oli kahjuks üsna pilves, nii et meteoore me ei näinudki," ütles Eenmäe Delfile.

"Olid küll pisikesed augud pilvede vahel, aga selle põhjal ei saa me öelda, kui palju meteoore oli. Küll aga oli üht-teist näha ööl vastu laupäeva, siis oli meteoore näha tavalise vaatlusega," rääkis Eenmäe.

Meteooride vool oli teaduri sõnul kõige suurem hoopis pühapäeva päeval. "Vaatasime graafikuid International Meteor Organization'i kodulehelt. Selge ilma korral võis Eestis näha 20-30 meteoori tunnis - oli nii heledaid meteoore kui ka nõrgemaid."

Sel aastal on Eenmäe sõnul langevaid tähti eriti hea vaadata seetõttu, et kuu on kitsas. "Tänu sellele on taevas tunduvalt pimedam, kui näiteks eelmisel aastal, mil oli täiskuu. See segas vaatlemist kõvasti."

Huvilistel soovitab Eenmäe tähesadusid minna vaatlema linnast välja, kus linnatuled vaatlemist ei häiri. "Linna valgusreostus teeb taeva nii heledaks, et vaadeldes näeb vaid kõige heledamaid meteoore," ütles Eenmäe.

Kõige parem vaatlemise aeg on teaduri sõnul öösel kella ühe paiku ning pärast seda kuni hommikuni. "Maakera sõidab ilmaruumis just hommikul meiepoolse küljega vastu meteoore," ütles Eenmaa.

Teaduri sõnul on hetkel nähtavad vähemalt 4-5 erinevat aktiivset meteoorivoolu. "Perseiidid on kõige kiiremad, samas on ka kollakamaid, aeglasemalt liikuvaid meteoore. Neid, tõsi küll, on harvem, kõige rohkem kümme tükki tunnis. Samas on need meteoorid isegi uhkem vaatepilt kui perseiidid," ütles teadlane.

Langevate tähtede vaatemiseks pole vaja peent tehnikat, kõige parem on Eenmäe sõnul vaadelda just palja silmaga, sest nii on vaateväli kõige laiem.