Huvitav on see, et need, kes soovisid siidrit, said telkidest oma soovitud joogi üsna kiiresti kätte — enamusel oli paraku huvi ikkagi 30 krooni maksva õlle vastu.

Enne laulupidu tekkis elav diskussioon, kas alkoholi müümine suurüritusel, kus osaleb ka palju lapsi, on ikka kohane.

Eesti Karskusliikumise esimees Lauri Beekman imestas, et riigil pole piisavalt raha laulu- ja tantsupeo rahastamiseks, ning pidas alkoholitootjast sponsori kaasamist ebaeetiliseks.

Arstide Liit kutsus samuti laulu- ja tantsupeo korraldajaid, esinejaid ja pealtvaatajaid üles alkoholita pidutsema.

“Meie rahvas on väike ja iga alkoholi tõttu kaotatud elu ohustab meie kestmist. Alkoholi liigtarvitamine on Eestis väga tõsine probleem. Oleme Euroopas juhtpositsioonil nii alkoholitarbimiselt inimese kohta kui alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastussurmade poolest. Meie lapsed joovad alkohoolseid jooke üha rohkem ja alustavad sellega aina nooremas eas,” kirjutasid arstid.

Laulu- ja tantsupeo suursponsor, õlletehas A. Le Coq lauluväljakul õlle müümises probleemi ei näinud.

„A Le Coq ei ole otsustanud mitte laulupeol alkoholi müüa, vaid A. Le Coq müüb seal jooke, kaasa arvatud õlu. Nii palju kii mina mäletan, on laulupidudel alati õlut müüdud ja laul ja õlu on aastasadu kindlasti ka kokku käinud,“ vastas õlletehase direktor Tarmo Noop Delfi küsimusele, miks tehas müüb laulupeol õlut.

Probleemi ei näinud küsimuses ka reformierakondlasest kultuuriminister Laine Jänes.

“Tunnustan kõiki ettevõtjaid ja üksiktoetajaid, kes tänases keerulises majandusolukorras jätkuvalt leiavad võimaluse eesti kultuuri toetada. Laulu- ja tantsupidu on meie üldrahvalik pidu, nii peaks ka peo toetamine olema meie ühine huvi. Kes toetab pidu pileti ostmisega, kes muul moel. A le Coq on olnud aastaid kultuuri ning laulu- ja tantsupeo rahastaja. A le Coq on ka vee, lastejookide ja mahlade tootja,” vastas minister Delfi küsimustele.