Tagasiteed ei paista - apteegireform liigub selgelt jõustumise suunas

 (138)
Apotheka vs Südameapteek
RavimidFoto: Madis Veltman

EKRE ei rahuldu apteegireformi praeguse käiguga. Isamaa pole kolm kuud enne seaduse jõustumist veel plaani pidanud ja peaminister on kinnitanud, et reformi tagasi ei pöörata.

Detsembris üritas koalitsioon sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi (Keskerakond) eestvedamisel pöörata tagasi tänavu aprillis jõustuva apteegireformi, mille kohaselt peavad kõik apteegid kuuluma 51% ulatuses proviisoritele ja hulgimüüjad ei tohi enam apteeke pidada. Tühistamine kukkus aga läbi, kuna seitse Keskerakondlast, eesotsas Marika Tuus-Lauluga hääletasid koos opositsiooniga eelnõu maha.

Viis aastat tagasi vastu võetud seadus jõustub praeguse seisu järgi vähem kui kolme kuu pärast. Ketiapteegid on selle hirmus viimasel ajal kõvasti häält tõstnud ja kõik mäletavad nende detsembrikuist aktsiooni, kui vähem kui tunnise etteteatamisega suleti mitusada ketiapteeki. Suletud apteekide ustele pandi teade: "Apteegireformi tulemusena sulgeb riik selle apteegi lõplikult 3 kuu pärast. Sulgemisohus on 318 apteeki üle Eesti". Erandkorras jäeti avatuks valveapteegid. Ketiapteegid ei arvestanud oma väites aga sellega, et reform ei jõustu mitte kolmveerandtunnise, vaid viieaastase ette teatamisega.

Reformi jõustumise vastu kõige innukamalt võidelnud Isamaal ei ole eelnõu tühistamise järel veel ühtegi ideed, kuidas oma sõna siiski maksma panna. Isamaa apteegireformivastasuse kõneisik ja partei peasekretär Priit Sibula sõnul arutatakse fraktsioonis edasisi tegevusi järgmisel nädalal, kui algab riigikogu selle aasta esimene istungjärk.

Seotud lood:

"Ei ole teemat arutanud. Järgmine nädal saab ehk sellest rääkida," ütles Sibul. Samas ei välistanud ta ka uut katset reform tagasi pöörata.

Tühistamist eest vedanud Mölder kinnitas aga juba päev pärast eelnõu maha lükkamist, et apteegireformi teema on laualt maas ning seadus jõustub sellisel kujul nagu parlament selle viis aastat tagasi heaks kiitis.

Apteegireformi jõustumist kinnitas ka peaminister Jüri Ratas. "Ma ei näe, et seda apteegireformi omandisuhete mõttes pööratakse tagasi. Siin on riigikogu öelnud välja oma eitava seisukoha," ütles peaminister ERRile antud intervjuus. Keskerakonna leeris apteegireformi pooldav Marika Tuus-Laul peaministri sõnades ei kahtle ja avaldas lootust, et seadus jõustub etappide kaupa, nagu sotsiaalminister Tanel Kiik on pakkunud, et ei tekiks ühe-etapilist järsku apteekide kadumist. "Seadus avatakse nii või teisiti. Nagu ma aru saan, siis tagasi seda ei pöörata," ütles Tuus-Laul Delfile.

EKRE aseesimehe ja rahandusministri Martin Helme sõnul aga tema partei praeguse olukorraga ei rahuldu. "See, et ta [apteegireformi tagasipööramise eelnõu - toim.] detsembris kuhugi ei jõudnud, vähemalt meie erakonda ei rahulda," ütles Helme eilsele "Aktuaalsele kaamerale". Samas ei ole mõni kuu enne seaduse jõustumist tulnud EKRE-lt ühtegi uut ettepanekut apteegireformi muutmise või tühistamise kohta.

Kõige tõenäolisemaks ongi sotsiaalminister Tanel Kiige pakutud kompromissettepanek jõustada reform etapiliselt. Nõnda jõustuks reform aprillis täielikult vaid Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus ja Jõhvis. Järgmise aasta jaanuarist jõustuks reform ülejäänud üle 4000 elanikuga linnas. Aasta hiljem võiks jätkata vaid maapiirkondades olevad omandinõuetele mittevastavad haruapteegid ning 2023. aasta jaanuarist ei saaks ka need enam tegutseda.

Kiik ütles Delfile täna, et arutelud tema ettepaneku osas algavad alles järgmisel nädalal, kui parlament taas kokku tuleb ja hetkel ei ole õige aeg ennustada, kas reform jõustub kindlasti praegusel kujul või etapiliselt. Lähima kahe kuu jooksul loodab ta siiski, et parlament ka tema eelnõu osas otsusele jõuab.