Tabivere kooli direktor: maagümnaasiumi jäävad õppima need, keda haridus ei huvita
"Meil oli näiteks kevadel põhikooli 9. klassi lõpetajaid nimekirjas 10, aga üks ei lõpetanud. Kuidas saab üheksast lõpetajast teha gümnaasiumiklassi? Ei saagi. Hea, kui seal kuni viis kõlbavad. Juurde tulevad need Tartu linnast, kes seal sisse ei pääsenud, sest olid rohkem kolmemehed. Ei olegi võimalik konkureerida," rääkis Punga Delfile, et tema pingeridades probleemi ei näe.
Samas ei ole probleem Punga sõnul üldsegi mitte selles, et maakoolides oleks põhimõtteliselt kehvem tase või lapsed oleksid rumalamad kui linnakoolidel. "Olen Tartu linna eliitkoolide juhtide käest saanud kiita tublide põhikooli lõpetajate eest. Tähendab õpetajad teevad meil koolis head tööd - kui on õppida soovivad lapsed, pääsevad nad eliitkoolidesse ja on seal ka tublid. Ma ei saa öelda halvasti kooli ega õpetajate kohta tervikuna. Kahjuks materjal, mis komplekteerub gümnaasiumiastmesse, ei peaks seal tegelikult olema," tõdes ta.
"Need kujud, kes lähevad välismaale ehitajaks, anname neile au, kui nad on siin suutnud riiklikud eksamid 25 punkti peale teha ja saavad keskhariduse ning alles siis lähevad ehitama, tavaliselt nad lähevad enne minema," selgitas Punga maal valitsevat mentaliteeti.
Maagümnaasiumi tulevad-jäävad need õpilased, kes ei suuda otsustada, millist eriala nad õppida tahavad ja mis peamine - pärast põhikooli ainult eriala omandamise võimalused on Eestis tegelikkuses väga piiratud.
"Kutsekoolides on Eestis enamik erialasid keskkooli järgselt. Võtame suvalise eriala nagu juuksur, põhikooli baasilt sinna ei saa. Julgen öelda, et vähem kui 20 protsenti erialasid on sellised, kuhu pääseb põhihariduse baasil. Minu teada Võrumaa kutsehariduskeskuses ei ole ühtegi eriala, mis oleks alla keskhariduse," märkis Punga.
Samuti nõuab Eesti Hariduse Infosüsteem, et riigieksamitele registreerumiseks peavad varem lõpetanud registreeruma kooli juurde ja lähevad kirja antud kooli arvestuses, milles rigieksam tagantjärele sooritatakse.
Omaette probleem on ka siiani venima jäänud haldusreform, mistõttu iga omavalitsusüksus üritab meeleheitlikult enda kooli säilitada. "Kõik väiksed vallakesed püüavad koolikesi säilitada kuni surmani. See on jabur. Valusaim näide on see, et kümmekond aastat tagasi pumbati palju poliitilist nn katuseraha koolidesse, mida nüüd enam isegi ei eksisteeri."
