„Mitme olulise ameti puhul nagu õiguskantsler, riigikontrolör, kohtunik, eeldatakse kandidaadilt erialaseid teadmisi, kõrgeid kõlbelisi omadusi, karistatuse puudumist ja üldist usaldusväärsust. Suurt vastutust kandvatele ministritele ei ole sätestatud ühtegi nõuet. Niivõrd tõsisel erisusel puudub selge põhjendus peale selle, et tahetakse liigutada takistusteta malenuppe partei sisemängus,“ sõnas Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

Eelnõuga ettenähtud ministri sobivusnõuded on järgmised: usaldusväärsus, kehtivate kriminaalkaristuste puudumine, täielik teovõime, Eesti kodakondsus ja eesti keele valdamine kõrgtasemel.

Herkeli sõnul üheks tõukeks eelnõu algatamiseks oli 18 päeva maaeluministri toolil püsinud Martin Repinski lugu. „Ilmselt ta ei teadnud peaminister ega president, et Repinski eluloos on olnud seikasid, mis teevad ta ministrina vähesobivaks. Ministeeriumi tõhus ja tulemuslik juhtimine avatud ja demokraatlikus ühiskonnas nõuab lisaks vajalikele erialastele teadmistele ka head renomeed. Vastasel juhul ministeeriumi töö võib olulisel määral seiskuda ja riigivõimu usaldusväärsus saab kahjustatud,“ ütles Herkel.

Ta lisas, et eelnõu eesmärgiks ei ole presidentaalse võimu suurendamine ja see ei riku põhiseadust, sest põhiseadus jätab selles küsimuses teatud mänguvälja. „Tuvastades vastuolu seadusega, peab president jätma ministri ametisse nimetamata ja oma otsust põhjendama. Sekkuda poliitiliselt valitsuse moodustamisse riigipea ei tohi.“