Taavi Rõivase totaalne muutumine: nüüd nimetab ta Venemaad Eestile eksistentsiaalseks ohuks, peaministrina aga mitte

 (201)
Taavi Rõivas
Foto: Karin Kaljuläte

Taavi Rõivas ei pidanud peaministrina Venemaa rünnakut Eesti vastu tõenäoliseks. Kui ta kaotas ameti ja Reformierakond sattus opositsiooni, muutus Venemaa tema jaoks aga eksistentsiaalseks ohuks Eestile. Peaministrina ta Venemaad Eestile eksistentsiaalseks ohuks ei nimetanud.

"Toetades täielikult (suures osas juba eelmise valitsuse ajal koostatud) laiapindse julgeolekukäsitluse alusdokumenti, ei saa ma sugugi nõustuda hinnangutega, et Eesti riikluse häll on Venemaal ning Venemaa kujutatav eksistentsiaalne oht Eestile on madal. Naiivsus ei ole julgeolekupoliitikas hea nõuandja, Kremli "davaite žit druzno" ei pruugi olla sama siiras kui lapsepõlvemälestustes kass Leopoldi öelduna," kirjutas Rõivas eile Facebookis, kommenteerides samal päeval riigikogus toimunud julgeolekupoliitika aluste debatti.

Peaministrina rääkis Rõivas teistsugust juttu. 2014. aasta mais käis värske peaminister Rõivas Narvas, kus temalt küsiti esinemise ajal, kas tuleks teha lõpp sellele, et Balti riikide, Euroopa Liidu ja USA poliitikud on üles kütnud Venemaa-vastase hüsteeria.

Rõivas vastas, et tema ei näe kusagil hüsteeriat. "Mina ei usu, et Eestit keegi ründab. Ma ei usu, et see on isegi teoreetiliselt võimalik, sest Eesti on maailma kõige tugevama sõjalis-poliitilise liidu liige ja miks peaks keegi sedavõrd rumal olema, et isegi mõtlema Eesti ründamisest?" vastas Rõivas.

Seotud lood:

2015. aastal ütles ta aga, et ei pea vajalikuks võtta Leedult eeskuju ja töötada välja elanikkonnale juhtnööre sõja- või eriolukorras tegutsemiseks.

"Narva, head riigikogu liikmed, on täpselt sama palju NATO nagu New York ja see, kui keegi üritab konflikti NATO-ga, on ilmselgelt enesetapjalik otsus," ütles Rõivas.

Rõivas täpsustas eile, et tema küsimus Ratasele ei puudutanud otsest sõjalist ohtu, vaid pigem hübriidmeetodite kasutamist nii meil kui mujal Euroopas. "Oht on eksistentsiaalne, sõjaline jõud on vaid üks võimalik meetod," kirjutas Rõivas eile Facebookis.

"Fakte eiravad propagandasõnumid ja desinformatsioon, küberründed, poliitiliste parteide ning poliitikute mõjutamine jne," tõi ta näite.

Reformierakond on üritanud peale võimu kaotamist väita, et Keskerakonna juhitud valitsuse ajal on Eesti muutunud julgeolekuküsimustes nõrgaks. Selle üheks näiteks toodi uue valitsuse väidetav soovimatus liituda Soomes asutatava hübriidohtude vastase keskusega.

Taoline sõjaliste- ja hübriidohtude eristamine, mida teeb Rõivas, pole sisuliselt õige. Venemaa uusimas sõjalises doktriinis lähevad mittesõjalised meetmed, nagu inforünnakud, majandussurve ja rahutuste tekitamine sujuvalt üle otseseks sõjaliseks surveks ja rünnakuks.

Hübriidsõda kerkis teravalt päevakorrale peale 2014. aasta Venemaa rünnakut Ukrainale. Nii Krimmi ülevõtmise kui sõjategevuse Donbassis algatasid Vene sõjaväelased ning Donbassi lahingutes osalesid suured Venemaa üksused. "Rohelised mehikesed" olid tegelikult Vene sõjaväelased. Ukraina vastu peetud hübriidsõda oli sisuliselt sõjaline kallaletung.

Rõivas: ka mittesõjaline oht võib olla eksistentsiaalne

Rõivas täpsustas täna, et tema seisukohad pole muutunud ja ta usub endiselt, et sõjaline oht Eestile on väike. Ta ütles, et ka mittesõjaline oht võib olla eksistentsiaalne oht Eestile.

Tema sõnul võib eksistentsiaalseks ohuks olla ka võõrriigi mõju alla sattumine näiteks poliitiliste erakondade rahastamise või võimupoliitikute üle kontrolli saamise näol.