"Me teeme kõik vajaliku, et võita religioosset äärmuslust, terrorismi ja vihkamist," ütles Rõivas.

Rõivase sõnul on selle ja ilmselt ka järgneva aasta peamine ja Euroopa jaoks mitmes mõttes isegi eksistentsiaalse tähendusega küsimus peamiselt just Süüria kodusõja järel võimendunud põgenikekriisi lahendamine. "Seoses Pariisis toimunud terrorirünnakutega pean vajalikuks öelda, et sõjapõgenike otsene seostamine terroriga on meelevaldne," ütles Rõivas.

Peaminister rõhutas, et meie esmane ülesanne ja vastutus on ennekõike Euroopa turvalisuse ja kaitstuse ees ning esmane ülesanne on saavutada kontroll toimuva üle läbi Euroopasse ja Eestisse saabuvate inimeste registreerimise ja abivajaduse tuvastamise parandamise, mitte abivajajatele ust sulgedes. "Euroopa varjupaigasüsteem ei vaja ülevaatamist, vaid solidaarsuse ja koormuse jaotumise aspektist lähtuvalt, aga ka korrakaitse ja sisejulgeoleku valdkonnast," leidis Rõivas.

Peaministri sõnul ei ole hiljutised terrorirünnakud ainus põhjus, miks julgeolek meie meeltes on, viidates Venemaa agressioonile Ukrainas. "Euroopa piiride läheduses käib jätkuvalt sõda ning julgeolekukeskkond on seetõttu drastiliselt muutunud, ja seda pikaajaliselt," nentis Rõivas.

Peaministri sõnul peab meie välispoliitika, sealhulgas sanktsioonipoliitika, olema kannatlik, järjepidev ning vajadusel valmis eskalatsioonile reageerima.

Lisaks julgeolekule rääkis Rõivas ka Euroopa majandusest seoses Kreeka võlakriisiga, põllumajanduse olukorrast, energiapoliitikast, digitaalsest ühisturust, Euroopa Liidu tulevikust seoses Suurbritannia peaministri ettepanekutega EL-i reformimiseks.

Peaminister rõhutas lõpetuseks, et üks selle valitsuse prioriteetidest on edukas Eesti eesistumine 2018. aasta esimeses pooles.