Sotside vastse juhikandidaadi viimase aja kõige rohkem tähelepanu äratanud väljaütlemised ja teod on olnud seotud uue valitsuse töö ning selle moodustamisega. Kuigi koalitsiooniläbirääkimiste ajal Ossinovski avalikult suurt kõnepinda ei tekitanud, siis uuele valitsusele volituste andmise hääletamisel tegi ta tähelepanuväärse sammu ja jättis ainsa koalitsioonipooliitikuna uuele valitsusele toetushääle andmata.

Enamgi veel. Ossinovski andis selsamal volituste andmise istungil Reformierakonna suunas terava torke, kui lajatas kõnepulti tulnud peaminister Taavi Rõivasele äärmiselt intrigeeriva küsimuse.

"Olete otsustanud teha Kristen Michalist majandus- ja taristuministri. Teatavasti ilmnesid nimetatud isiku suhtes mõned aastad tagasi paar muret tekitavat asjaolu (rahastamisskandaal – U. J.), mis seadsid tugevasti kahtluse alla tema sobivuse sellele ametikohale. Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et tema usub Kristen Michalit. Siit mu küsimus: peaministrikandidaat Taavi Rõivas, kas sina usud Kristen Michalit?”

Selline väljaütlemine tabas kindlasti oravapartei ühte hellemat kohta, kuid oma kolleegide kritiseerimisel sellega saadik ei piirdunud. Delfile antud intervjuus osutas ta ka kaassaadiku Jaak Madisoni (EKRE) suunas, kui ütles, et "Jaak Madison võib ka õiguslikult olla edasi riigikogu liige, ehkki mul on lihtsalt piinlik jagada sellisega ametitiitlit".

Enne uue valitsuse ja selle moodustamisega seotud kirgi oli Ossinovski aga suure tähelepanu all seoses Eesti koolide ja venekeelse õppega. Nimelt süüdistasid reformierakondlastest keele- ja haridustegelased Ossinovskit venestamises. Ossinovski leidis toona aga, et tegemist on poliitilise aktsiooniga.

„Reformierakond ei ole võimul oldud aastate jooksul suutnud kahjuks pakkuda ühtegi ideed, kuidas tegelikult parandada vene emakeelega noorte eesti keele oskust. Pöördumine on järjekordne näide primitiivsest propagandast,” ütles Ossinovski siis Eesti Päevalehele.

Sotside võimaliku uue juhi aga viimase aja kõige markantsemad ütlused on siiski seotud tema nö suhetega reformierakondlase Jürgen Ligiga. Nimelt ütles Ligi mäletatavasti mullu 22. oktoobril eetris olnud poliitikasaate "Foorum" järel oma Facebooki lehel, et siis haridusministrina ametis olnud Ossinovski on "sisserändaja poeg roosast erakonnast".

„See, et Jürgen Ligi eelistab sisulise diskussiooni asemel rünnata inimest, ei ole üllatus. See, et minu ja Jürgen Ligi arusaamad poliitilisest kultuurist ning vastastikusest lugupidamisest erinevad kardinaalselt, ei ole samuti üllatav. Ent see, et „liberaalse“ erakonna aseesimehe poliitilisse arsenali on tulnud etnilis-kultuurilise sildistamise põhimõisted, on midagi uut. Ei hakka tsiteerima põhiseadust ega euroopalikke väärtusi, veel vähem tooma paralleele teiste riigikordadega,“ ütles Ossinovski toona Ligi sajatust kommenteerides Delfile.

Tuleb veel ka mainida, et Ligi-Ossinovski skandaali valguses tuli välja ka Ossinovski ligi aasta varasem postitus, kus ta ise kirjutas 2014. aasta veebruaris oma Facebooki järgmist:

"Jürgen Ligi jaoks käib rahandusministri töö emotsionaalselt selgelt üle jõu. Võite täna õhtul ETVs ise vaadata, aga rahandusminister käitus saates nagu Napoleoni kompleksis vaevlev teismeline tatikas, kes isale vastu haugub".

Ehkki Ossinovski on poliitilisel areenil paistnud silma ka veel nii mõnegi teise tegevusega (näiteks lõimumiskava kooskõlastamisest keelumisega), siis tegelikult tasub veel meenutamist üks tema esimesi kirjatükke enne suurde poliitikasse (loe: 2011. aastal riigikokku kandideerimist) tulekut. Nimelt kirjutas toona London School of Economics and Political Science' võrdleva politoloogia magistrina tituleeritud Ossinovski Delfis avaldatud arvamusloos Edgar Savisaarest ja tema mõjust eestivenelaste häältele.

"Sellele vaatamata on paraku tõenäoline, et kui mõni eestikeelne valija pöördub pärast praegust skandaali Savisaarest ära, siis vene valija oma meelt ei muuda. Põhjus ei ole kindlasti emotsionaalne truudus, vaid asjaolu, et alternatiive sisuliselt pole. Vene erakonnad on kõik marginaalsed ega suuda kedagi esindada, samas kui Eesti parteid ei ole siiani osanud või tahtnud vene valijaga tõsiselt suhelda. Seda kaarti kasutab Savisaar ohtralt ise: "Kui mitte mina, kes siis veel?," kirjutas toona Ossinovski prohvetlikud sõnad.