"Aegadel, mil mina olin veel kooliealine, pühendasid kooliõpikud märtsiküüditamisele vaid üheainsa lause. See ütles, et 25. märtsil 1949. aastal saadeti kulakud Eesti NSVst välja. 22 000 inimese traagika, karistamine ilma kohtuotsuseta, ilma süüteokoosseisuta, sõltumata east, oli võetud kokku üheainsa kuiva lausega. Neid püüti unustada ja nende kannatusi maha vaikida," sõnas Aas Raepressi vahendusel.

"Tänane päev on pühendatud sellele, et neid 68 aasta taguseid sündmusi mitte unustada. Ja me ei tohi ka unustada, et alati tuleb näha inimest. Sest hulk kurje tegusid saab alguse sellest kui inimesele pannakse külge silt, olgu selleks siis rahvavaenlane, kulak või midagi muud, püüdes unustada tema inimlikkust. Mälestada saab küünalt süüdates või lihtsalt sellisele meeleheitlikule olukorrale mõeldes. Ja parim teene kannatanutele oleks ilmselt see, kui me ise oleme tulevikus valvsad, märgates poliitikas vaenlasekuju loomist," lisas Aas.