Eesti Koostöö Kogu tellitud EMOR-i küsitluse kohasel kurvastavad (või pigem kurvastavad) aastate 1991-2011 muutused kokku 21 protsenti Eesti elanikest. Lätis teevad muutused meelehärmi koguni 63 protsendile elanikest, Leedus 41-le.

“Kui me mõtleme ajale 20 aastat tagasi, siis Balti tee ja Balti kett olid toonased märksõnad. Peeti loomulikuks, et kõik lähevad koos, käest kinni. Nüüd, 20 aasta pärast selgub, et käest on lahti lastud, igaüks on läinud oma teed,” kommenteeris Eesti Inimarengu Aruande (selle aluseks käesolev küsitlus telliti) peatoimetaja Marju Lauristin.

Uuringus küsiti ka eraldi hinnanguid arengutele üheteistkümnes erinevas valdkonnas alates kuritegevusest ning lõpetades töötusega toimetulekuga. Eesti oli ainuke riik, mille elanikud pidasid 20 aasta arenguid positiivseteks üheksas erinevas vallas: kuritegevuse ohjeldamises, demokraatia arengus, sündivuse suurendamises, tervishoiuteenuste tagamises, lõimumispoliitikas, kodanikuühiskonna arengus, võitluses korruptsiooniga, sotsiaalses turvalisuses ja materiaalses heaolus. Vaid sotsiaalses võrdsuses ei ole Eesti küsitluse põhjal kummaski suunas arenenud ja töötusega toimetuleku puhul on areng negatiivne.

Leedu elanikud hindavad negatiivselt sisuliselt kõiki neid valdkondi peale lõimumise. Läti elanikud on veel kriitilisemad.

“Tähelepanuväärne on see, et kui läänest vaadates tundub lõimumine olevat meie probleemide tulipunktis, siis tegelikult hindavad kõigi kolme Balti riigi elanikud arenguid lõimumises üksmeelselt positiivseks,” nentis Lauristin.