“Koolis on vaja eetikaõpetust, andes peredele valiku filosoofilise ja usulise vormi vahel,” kirjutas Taagepera Postimehe arvamusartiklis. Ta lisas, et kahtlemata on vaja teadmisi ka Eesti usulisest ajaloost, kuid selle õige koht on ajaloo õppekavas.

“Jutt, et “usundiõpetus” või “religiooniõpetus” ei ole sama mis “usuõpetus”, ei pea paika. Kui see pole ühe usundi õpetus, vaid avaram eetikaõpetus, siis miks seda mitte nii ka nimetada,” kirjutas ta.

Taagepera hinnangul on eetikakriisi juured pärit ajast, kui lapsed tõid koolist teadmise, et jumalat pole olemas, samas paljud vanemad õpetasid, et on küll olemas.

“Ei tulnud sealt veendunud ateiste ega veendunud kristlasi, vaid nihiliste, kel pole mingeid eetilisi veendumusi,” kirjutas ta.

Teadlase sõnul on oht pikendada seda eetikakriisi, kui nüüd hakatakse lastele koolis rääkima jumala olemasolust, samas kui hulk vanemaid räägib kodus vastupidist.