Swedbanki juht: koguge raha, et laenumaksetega hätta ei jääks
Meie jaoks olid majanduse tasakaalustamatused jõudnud kriitilise piirini juba 2007. aastal, kui asusime laenamist koomale tõmbama ning koputasime laiaulatusliku kampaaniaga ka klientide südametunnistusele.
Tunnistate, et laene anti liiga kergekäeliselt?
Kindlasti oli konkurents laenuturul mõjutatud pankade soovist suurendada oma turuosa kasvaval turul ja pankadel oli tarbimise kiire kasvu juures oma roll kanda. Samas oleme ka üritanud panna kliente mõtlema eelnevalt oma võimele võetavat laenu teenindada.
Ka täna paneksin kõigile südamele, et praegustes oludes aitab kõige paremini toime tulla mõistlik majandamine. Tuleks oma tulude-kulude üle täpset arvestust pidada ja täiendavate lisakohustuste võtmist väga hoolega kaaluda. Kindlasti tuleks püüda koguda vähemalt paari kuu laenumakse piires varusid, et ootamatutes olukordades laenumaksetega mitte hätta jääda.
Olen kuulnud, et Rootsist on palutud Swedbanki turuosa Eestis kokku tõmmata. Vastab see tõele?
Ei. Ettevõttena oleme endiselt huvitatud turupositsiooni ja -osa hoidmisest. Seda nii rahvusvahelise pangandusgrupi tasemel kui Eestis. Laenuportfelli mõningane langus üle kogu turu on tänastes majandusoludes paratamatus. Kuigipalju on aastasel baasil kahanenud ka hoiuste maht Eesti pankades – seda ilmselt seoses sellega, et inimesed on kohati sunnitud säästusid kasutusele võtma.
Eesti ettevõtjad on pahased, et praegu on laenu raske saada ja pangad näeks hea meelega, et kõik laenud makstakse kohe tagasi. On ettevõtjate mure põhjendatud?
Lühidalt võib öelda seda, et pank annab laenu küll, investeerimissoovi ja elujõulise äriplaaniga laenusoovijaid on aga vähe. Kõige olulisem on ettevõtte laenupotentsiaali hindamisel täna rahavoo prognoositavus ehk vastus küsimusele, kas ettevõte suudab probleemideta laenukohustust täita. Ainult tagatisepõhise laenusooviga täna panka tulla pole tõesti mõtet.
Kassavoo kindlust hindame kauba või teenuse realiseerimise lepingute baasil, kui need olemas on. Kui kauba või teenuste realiseerimine põhineb vabaturu tingimustel, siis hindame kassavoo kindlust realiseerimise mahu tõenäosuse alusel.
Ettevõtte äriplaan peab lisaks rahavoo prognoositavusele andma aimu sellest, mida kavatsetakse teha ja kuidas käituda kahe-kolme aasta perspektiivis. Kindlasti vaatame ettevõtte varasemat tegevust, maksekäitumist, ajalugu. Tahame näha, et ettevõtja oleks valmis joonistanud ka riskistsenaariumid.
Kas Swedbanki eraisikutest kliendid on alalhoidlikud ja seetõttu on teil hoiuste maht tõusnud?
Meie hoiuste tase püsib laias laastus sama, suuri muutusi pole olnud.
On inimesed muutunud konservatiivsemaks ja keelduvad praegu investeeringutest, hoides raha lihtsalt arvel?
Tõsi on, et inimesed on täna märkimisväärselt alalhoidlikumad, kui varem. Seda näitavad nii kokkutõmbunud sisetarbimine kui usaldusindeksite langus. Siiski on usaldusindeksite osas aprillikuus märgata mõningast rahunemist – selle põhjal võiks arvata, et ehk on tarbija jaoks kõige ebakindlam hetk möödas.
Millal oli Swedbanklie viimase aasta jooksul kõige raskem hetk?
Sügisel puhkenud panganduskriis oli väga keeruline kogu pangandussektorile, sealhulgas ka meile. Väga järsku tekkis inimestel ebakindlus, millest üle saamiseks olid vajalikud ka riigipoolsed tegevused näiteks hoiuste tagatuse määra tõstmise osas ning võttis aega, enne kui igapäevane töö siin sektoris taas rahulikumaks muutus.
Omanike järelvalve Swedbanki Eesti tegemiste järgi on kasvanud?
Koos probleemide ilmnemisega Eesti majanduses ja ka halveneva laenuportfelli kvaliteediga on loomulikult kasvanud ka omanike huvi panga tegevuste vastu. Samas on Swedbanki grupi filosoofia, et pangandus on kohalik äri ja klienti puudutavad otsused tuleb teha võimalikult kliendile lähedal.
Kuidas teie arvates Eestis majanduskriis ületaks?
Eesti sisene kinnisvarakriis on õnnetul kombel sattunud samale ajale rahvusvahelise likviidsus- ja finantskriisiga, mis on omakorda toonud kaasa üleüldise majanduslanguse. Arvan, et ilma rahvusvahelise kriisita oleks Eesti juba n.ö. põhjas või hakkaks kriisist välja tulema. Samas meie peamiste ekspordisihtriikide majandused ei kasva, finantsressursid ei ole mõistliku hinnaga kättesaadavad. Lihtne vastus oleks see, et tuleks valida võimalikult valutu ja vähese koormusega ellujäämine kuni rahvusvaheline majandus hakkab taastuma. See tooks automaatselt kaasa ka meie olukorra paranemise. Samas loob keeruline olukord alati võimalusi, mida muidu ei ole. Ma arvan, et õige oleks teha lühikeses perspektiivis otsuseid, mis ei koormaks meid järgmised 10-20 aastat ja samas jälgida hoolega maailmas toimuvat, et leida oma võimalus. Riik peaks looma võimaluse otsijatele ja leidjatele (ei pea tingimata olema Eestimaist päritolu) keskkonna, mis laseks neil lihtsalt oma ideesid ellu viia ja ei karistaks neid selle eest.
Kindlasti aitab ka pikaajaliste strateegiliste ja vajalike projektide algatamine, mis tooks majandusse lisavõimenduse. Näiteks energeetikaga seotud projektid on reeglina töö, raha ja ajamahukad ning vajavad igal juhul tegemist.
Teie julgeks laenu anda innovaatilisele, kuid äriliselt ebakindlale äriideele?
Täna oleme ettevõtte äriplaani hinnates siiski pigem konservatiivsed. Innovaatilise, ent ebakindla äriidee puhul soovitaksin täna ennekõike Euroopa Liidu struktuurfondidest raha taotleda ning eks mastaapsemate mõtete puhul võib ju alati ka riskikapitalistidele pakkuma minna. Eesti päritolu Steve Jürvetson näiteks.
Kas teie panga järgmiste kvartalite kasum/kahjum erineb esimese kvartali tulemustest palju? Millises suunas?
Börsiettevõttena me selliseid prognoose teha ei saa.
Hiljuti kirjutas Rootsi ärileht, et Swedbanki juhtkond sooviks Balti mänedžeridelt preemia tagasi võtta. Kas nii oli ja kuidas lugu lõppes?
Boonused baseeruvad eelnevatel kokkulepetel ja neid hetkel tagasi ei nõuta. Küll on plaanis vaadata üle reeglid, mille alusel pangas boonuseid makstakse.
Hansapanga algusaastatest saadik on Eestis panga töötajate töötasu osaks olnud ettevõtte majandustulemustest ja isiku tööalastest saavutustest sõltuv boonus. Et Swedbank oli ka 2008. aastal kasumlik, maksti 2009. aasta algul töötajatele boonustasu. Et aga mullune kasum oli varasematest aastatest oluliselt väiksem, olid märkimisväärselt väiksemad ka boonustasud.
