Eesti inimesed valmistuvad Peigi sõnul pensioniks jätkuvalt pigem tagasihoidlikult. Jah, II sambaga on liitunud üle 700 000 inimese, kuid sageli ongi see ainus viis, kuidas pikaajaliselt kogutakse. Samuti on see paljudele juba kohustuslik.
Viimastel aastatel on Swedbank täheldanud mõningast arusaama muutumist, et pensionieas ainult riigile loota ei saa ning riiklik pension ja II samba olemasolu ei võimalda tulevikus harjumuspärast elu jätkata. Samas ei olda valmis nii pikaajaliselt ette mõtlema. Sageli vastatakse pangas, et inimesel on omad plaanid (kinnisvara, lapsed, firma jne), kuidas ennast kindlustada. Lisaks tuuakse välja, et seoses pensioniea tõstmisega pole mõtet koguda, sest nagunii nii kaua „välja ei vea“. Swedbank soovitab ennast ka sellise „riski“ vastu kogudes kindlustada.
Samuti leitakse, et pigem elan hetkel hästi ja tulevikus vaatan, kuidas hakkama saan. Sageli saadakse aru, et teema on oluline, aga öeldakse, et kõigepealt on vaja laenud maksta või lapsed koolitada. Paraku jääb kogumisperiood siis liiga lühikeseks.
Klientide hulgas on piisavalt ka neid, kes ei ole II sambaga liitunud ning omavad sissetulekut, mille puhul saaks teadlikuma planeerimisega ka säästa, aga seda ei tehta. Kui nad oma harjumusi ei muuda, siis tabab neid tulevikus pensionile jäädes sissetuleku järsul langemisel tõsine ebameeldiv üllatus ning siis on vaja uue reaalsusega kohaneda.