Selles ei ole midagi imelikku, et nii valitsuses kui parlamendis on poliitilisi algatusi ja eelnõusid, mis on jäänud toppama ühe või teise koalitsioonipartneri vastuseisu tõttu. Kui soovite näiteid, siis võite vaadata nii pikalt valitsuskabinetis ootavate teemade, aga ka mitmete parlamendis nn lauasahtlis teist lugemist ootavate eelnõude osas. See on paratamatu, kuna otsuseid tehakse mitte opositsiooni häälte, vaid koalitsiooni konsensusega. Kui igakordsele sellisele arutelule oleks eelnenud või järgnenud ultimaatum koalitsioonipartnerile, oleks see koalitsioon võinud juba 10+ korda minna laiali (ja ka kõik varasemad koalitsioonid).

Riikidel on rahvusvahelistes suhetes oma huvid ning neid ei tohiks häbeneda. Asjaolu, et minister Urmas Reinsalu tahetakse tagasi kutsuda selle eest, et ta esindab Isamaa seisukohta ÜRO rändeleppe osas ei sobi meie poliitilisse kultuuri.

Tulles tagasi algse küsimuse juurde - miks sotsid just nüüd ja sellisel viisil soovivad valitsuskriisi esile kutsuda

Mikk Salu Eesti Ekspressist võtab selle hästi kokku: Kui valitsus laguneb, siis mitte rändekompakti pärast. Võib-olla tuli Ossinovskile ja Mikserile hoopiski meelde eelmisel nädalal avaldatud parteide toetusuuring, kus sotside populaarsuse jälle järsu pöörde allapoole võttis.