„Nii sisutut seadust oli koalitsioonil - eeskätt IRLil - vaja üksnes selleks, et üritada kaitsta oma haridusministri määrduma kippuvat mundriau. Seda seadust on juba jõutud juba nimetada Šveitsi juustuks - tõepoolest, auke on siin rohkem kui seadust ennast,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser vahetult enne lõpphääletust.

Seaduse kiirkorras läbisurumise ainsaks põhjuseks tõi valitsusliit vajaduse anda sügisel abituuriumi astuvatele õpilastele infot tuleval kevadel ees ootavate riigieksamite lävendi kohta. „Kas keegi julgeb väita, et nüüd on asi selge!? Vastupidi, kõik on totaalselt segasemaks läinud. Täiesti ennenägematul moel hääletasid koalitsioonisaadikud seadusesse sisse teineteist välistavad muudatusettepanekud, millest üks seab eksami sooritamise lävendiks ühe protsendi ja teine 20 protsenti maksimumtulemusest. Taolise fopaa järel keeldus koalitsioon viga tunnistamast ja eelnõu menetlemist katkestamast,“ arvustas Mikser.

Samuti ei vasta seadus Mikseri kinnitusel ei opositsiooni ega huvigruppide küsimusele, kuidas anda õpetajatele kindlustunne, et nende niigi ülemäära suur töökoormus ei kasva. „Selgusetu on, kuidas kavatsetakse tagada klassijuhataja töö tasustamine,“ lisas ta.

Mikseri sõnul lõi riigikogu enamus riigieksami lävendi asjus ohtliku pretsedendi. „Paarlament maalis end näotul moel nurka. Ei maksa imestada, kui tulevikus näeme seadusi, mille jõustumiskuupäevaks on üheaegselt 1. jaanuar ja 1. juuli, või hakkame maksma käibemaksu, mille määraks on seaduse järgi nii 18 kui ka 20 protsenti,“ rääkis Mikser.

„Õiguskantsler on öelnud, et õigusselgus on põhiseaduslik väärtus. Sotsiaaldemokraatide hinnangul ei peaks president seda seadust välja kuulutama ja suunama ta tagasi parlamenti, et tehtud vigu parandada.“