Peaminister Taavi Rõivase sõnul on 2015. aastal oodata 2,5 protsendilist majanduse reaalkasvu. Kuna väliskeskkonna riskid on kasvanud, tehti eelarve 0,8 protsendise struktuurse ülejäägiga. Selle tulemusel on 2015. aasta eelarve tulude maht 8,45 miljardit ning kulude maht 8,54 miljardit.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on eelarve nominaalne puudujääk raskel ajal pigem stabiliseeriv tegur ning 2016. aastaks on plaanis jõuda eelarve nominaalse ülejäägini. Mis puudutab makse, siis 2015. aastal on maksukoormus 32,7 protsenti.

Peaminister Rõivase sõnul on eelarves arvestatud ka summadega, mis kuluvad töövõime reformile, koolivõrgu korrastamisele ja kiirabi reformile. Sisejulgeoleku eelarve kasvab 21 miljoni võrra 425 miljonini ning plaanis on piiri väljaehitamine, Piusale kordoni rajamine, PPA-le tehnoloogia ja isikukaitsevahendite hankimine.

Avaliku sektori asutuste palgafond kasvab 3 protsendi võrra ning ennekõike puudutab see Rõivase sõnul sisejulgeolekut ja õpetajaid. Keskmine pension on järgmine aasta 374 eurot ning see on tulumaksuvaba, töötutoetus saab olema 124 eurot kuus.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on kaitsekulude eelarve järgmisel aastal 412 miljonit. Kaitse-eelarve püsib 2 protsendi juures SKTst, millele lisandub vastuvõtva riigi toetus liitlaste üksustele, kes on siin õppustel. Kogu summa on seetõttu 2,05 protsenti SKTst.

Mikseri sõnul minnakse edasi tankitõrjeraketikomplekside Javelin ja jalaväe lahingumasinate CV90 hangetega. Lisaks investeeritakse Ämari lennuvälja, radarivõrgu arendamisesse ning korraldatakse 12 000 osalejaga suurõppus Siil. Õppusele kulub 44 miljonit eurot, millest suur osa kulub osalejatele varustuse hankimiseks.